Lapsendamine lapse- ja peresõbralikumaks

nadezda-leosk“Kui seni on lapsendamisega tegelenud maavalitsused, siis uuest aastast võtab selle üle sotsiaalkindlustusamet, et parandada lapsendamise korraldamist ning tagada sama kvaliteet ja võrdne kohtlemine kõigile,” kirjutab sotsiaalkindlustusameti lastekaitseüksuse peaspetsialist Nadežda Leosk.

Riigikogus on praegu läbivaatamisel eelnõu, mis toob uuest aastast siseriikliku lapsendamise korraldamise maavalitsustest sotsiaalkindlustusametisse. Muudatuse eesmärk on äärmiselt isiklikku ja delikaatset avalikku teenust pakkuda võimalikult laste- ja perede sõbralikult ning tagada lapsendamistele ühtne lähenemine ja kvaliteet.

Luuakse ka üle-eestiline register, mis aitab igale lapsele võimalikult kiiresti sobiva pere leida.

Sotsiaalkindlustusamet on valmis kohe pärast selle jõustumist maavalitsustelt töö sujuvalt üle võtma. Ettevalmistusi selleks on koos sotsiaalministeeriumiga tehtud alates kevadest.

Novembri algusest on sotsiaalkindlustusametis tööl nii spetsialistid, kellel on pikaajalised töökogemused lastekaitse valdkonnas, kui ka inimesed, kelle varasem töö on olnud seotud lapsendamise korraldamisega. Uued töötajad läbivad koolituse, kus käsitletakse erinevaid lapsendamisega seotud teemasid ja protsesse.

Piirkonnal üks spetsialist

Spetsialistid paiknevad neljas piirkonnas. Pärnu-, Lääne-, Hiiu- ja Saaremaal lapsendamisega seonduvaid toiminguid hakkab menetlema üks Lääne piirkonna spetsialist.

Lääne piirkonna spetsialist on Marko Truu, kes töötab SKA Pärnu kontoris ja võib vajadusel minna ka meie Kuressaare kontorisse Lossi tänav 12 või siis hoopis kliendi juurde koju. See lepitakse telefoni või meili teel kokku.

Kui mõni piirkond on ülekoormatud, saab töö korraldada nii, et perega tegeleb just see piirkond, mis on perele asukoha suhtes sobivam.

Sotsiaalkindlustusameti bürood asuvad kõigis 15 maakonnas, seega lapsendajate jaoks olukord senisega võrreldes keerulisemaks ei muutu – nõustamist on ka edaspidi võimalik saada elukoha lähedal. Kohtumised lapsendada soovivate peredega, kodu külastamine ja pereuuringu läbiviimine toimuvad ikka seal, kus pered elavad.

Saaremaal on lapsendamiste arv üsna väike – üks kuni kolm juhtu aastas, kui nii paljugi.

Praegu lapsendamise järjekorras olevate perede informeerimiseks oleme kavandanud koostöös sotsiaalministeeriumiga maavalitsuste kaudu kirjalikku teavitust koos palvega kinnitada oma lapsendamise soovi. Soovi kinnitanud perede dokumendid edastab maavalitsus sotsiaalkindlustusametile, kes võtab menetluse üle tuleva aasta 1. jaanuarist.

Kõik sooviavaldused kantakse aasta algusest üleriigilise STAR-registrisse, mis on ka lapsendamise protsessi menetlemise töökeskkond. Ühtne register aitab lapsendamiseks vabale lapsele võimalikult kiiresti sobiva pere leida.

Lapsendamise saladuse tagamiseks muutuvad lapsendada soovinud pere andmed nähtamatuks hetkest, mil lapsendamine on aset leidnud. Register ei kajasta lapsendamise fakti ega ka lapsendatava andmeid.

Need inimesed, kes on lapsendamise avalduse maavalitsusele juba esitanud, ei pea pöörduma lisaks sotsiaalkindlustusameti ametniku vastuvõtule. Soovi või vajaduse korral lepitakse kokku lisakohtumine.

Tasuta pereuuringud

Pereuuringuid tehakse praegu väga erinevalt. Osa maavalitsusi teeb seda ise, osa suunab pered nende vabal tahtel tasulise teenuse osutaja juurde. Selline lähenemine paneb pered ebavõrdsesse olukorda. Seaduse jõustudes hakkavad alates tulevast aastast pereuuringuid läbi viima ja koostama sotsiaalkindlustusameti lapsendamisega tegelevad spetsialistid, kes saavad selleks vastava ettevalmistuse.

Pere­uuringud on alates uuest aastast kõikidele lapsendada soovijatele tasuta. Lisaks on lapsendada soovijatel ka PRIDE-koolitusel osalemise võimalus. Selle koolituse tulemusena antakse hinnang pere valmidusele kasvatada lapsendatud last. Viimast ei tee sotsiaalkindlustusameti spetsialist ning sellega on tagatud erineva pädevusega spetsialistide vaade pere valmisoleku hindamiseks.

Sotsiaalkindlustusameti spetsialisti ülesanne on lapsendaja ettevalmistamine ja hindamine. Mida paremini ta perekonda tunneb, seda lapsesõbralikumaid otsuseid on lapse perre paigutamisel võimalik teha.


KOMMENTAAR

anneli tõruAnneli Tõru, Saare maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja asetäitja:

Seni korraldas lapsendamist iga maavalitsus omaette. Suhtlesime omavahel, aga järjekorra pidamine oli pigem maavalitsuse-keskne. Sõltus väga palju inimesest endast, kui paljudes teistes maavalitsustes ta lapsendamise avalduse sisse andis.

Mina leian, et lapsendamine on ka seni olnud kvaliteetne ning pere- ja lapsesõbralik. See valdkond on seaduste ja õigusaktidega reguleeritud ning neist on ka lähtutud. Ka kontakt lapsendajatega on olnud pidev. Positiivne on aga ühtse registri loomine – kõik lapsendajad pannakse ühisesse järjekorda, nendega tegeletakse ühtemoodi ja ühtsetel alustel. Et lapsendajatele kohustuslikku PRIDE-koolitust Saaremaal või mõnes teises maakonnas ei olnud, ei sõltunud sellest, et lapsendamistega tegelesid maavalitsused, vaid sellest, et koolituse korraldaja, Tervise Arengu Instituut ei suutnud nii palju koolitust tagada, kui nõudlust oli. Nüüd on kavas nende koolituste mahtu suurendada ja see on samuti positiivne.

Seda, kas lapsendamisi on edaspidi rohkem, ei oska öelda. Ma ju ei tea, kui paljudel lapsendajatel on avaldus jäänud andmata, kuna neid on hirmutanud pikad järjekorrad või see, et nad ei saa kiiresti lapsendada või mõni muu põhjus.

Ma pigem ei usu, et lapsendamiste arv Saaremaal tõuseb. Neid lapsi, kel on lapsendamiseks sobivad kriteeriumid – vanematelt on hooldusõigus ära võetud jne –, seetõttu ju, et SKA protsessi menetlema hakkab, juurde ei teki. Lapsendamise protsess ei saagi kiire olla – on ju lapsendamine tohutu vastutuse võtmine. On ka neid, kes on avalduse lapsendamiseks andnud, aga siiski loobunud. Töötan maavalitsuses seitsmendat aastat. Kuressaare Perekodust, endisest väikelastekodust pole selle aja jooksul lapsendatud ühtki last. Meie Perekodu lapsed, kes on seal olnud juba väikesena, on väga sügava puudega ja suure hooldusvajadusega lapsed. Perest eraldatud terved lapsed on aga juba üsna suured. Lapsendada eelistatakse aga võimalikult väikesi, alla 2–3-aastasi terveid või siis kergema puudega lapsi.

Print Friendly, PDF & Email