Vallad pidid maa saamiseks hea põhjuse leidma

MAASPETSIALIST: Merike Toose sõnul oli Saaremaal maade munitsipali­seerimisega olukord isegi väga hea. Siin jõuti üldiselt kõik taotlused esitada tähtajaks. MAANUS MASING

MAASPETSIALIST: Merike Toose sõnul oli Saaremaal maade munitsipali­seerimisega olukord isegi väga hea. Siin jõuti üldiselt kõik taotlused esitada tähtajaks.
MAANUS MASING

Maareformi lõpule viimisega seoses tuli kohalikel omavalitsustel hakata senisest aktiivsemalt otsima põhjendusi, miks ühte või teist maatükki munitsipaalomandisse tahetakse.

Hiljemalt 2016. aasta 30. juuniks tuli omavalitsustel esitada maa munitsipaalomandisse andmise taotlus. Sellega seoses esitati Saare maavalitsusele tänavu üle 200 ja keskkonnaministeeriumile üle paarikümne taotluse. Kummale asutusele kiri saadeti, sõltus taotlemise eesmärkidest. Näiteks sotsiaalmaade ja ehitiste teenindamiseks vajalike maade puhul pöörduti maavalitsusse. Valdav osa otsustest on praeguseks tehtud, kuid on ka veel lahtisi otsi.

25 aastat

Saare maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja asetäitja Merike Toose sõnul on Saare maakonnas munitsipaliseerimine praktiliselt lõpetatud. Tegemata on vaid mõned otsused, kuna osa esitatud taotlusi vajas lisadokumente.

“Vajadus tulenes enamasti planeeringu ja taotluse mõningasest lahknevusest,” märkis Toose. Lihtsustatult tähendab see, et taotlustes esitatud põhjendused ei ühtinud valdade jaoks oluliste dokumentidega, näiteks arengukavade või planeeringutega.

Toose sõnul oli ka neid juhtumeid, kus maad munitsipaal­omandisse ei antudki ja maa jäeti riigi omandisse. Nii läks looduskaitseliste piirangutega aladel keskkonna­ameti ettepanekul.

Maareformi seadus jõustus 1991. aasta 1. novembril ja seega oleks nende küsimustega saanud tegeleda juba varem.

“Osas valdades ei olnud vahepeal üldse inimesi maaga tegelemas, osa valdu ei pea seda valdkonda oluliseks, osa ametnikke on väga hõivatud muude valdkondadega jne. Põhjuseid on ilmselt palju,” selgitas Toose, miks see nii ei läinud. Peamiselt taotleti juulikuu eel munitsipaalteede aluseid maid.

Hilised vormistajad olid Pöide, Orissaare, Torgu ja Lääne-Saare vald. “Teistel oli töö valdavalt varem tehtud,” lisas Toose.

Orissaare vallavanem Vello Runthal ütles, et seda tööd oleks tõepoolest võinud teha 25 aastat. Osa maatükkide puhul seda aga ei tehtud, kuna ei juletud. «Enne oli [maad] raskem saada, nüüd oli natuke kergem,” sõnas vallavanem, selgitades, et varem tuli ette juhuseid, kus lihtsalt ei antud maad munitsipaalomandisse, vaatamata taotlusele.

Kõiki soovitud maatükke ei pruugi Orissaare saada ka praegu. Juunis taotleti keskkonnaministeeriumilt Pargi 5A maaüksust munitsipaalomandisse. “Tegemist oli ja on siiamaani nn reformimata riigimaaga,” selgitas Runthal.

2009. aastal kehtestatud üld­planeeringu alusel on see planeeritud elamumaaks, kuid tegelikult on seal endiselt alevikurahva aia- ja põllumaa. Taotluses selgitatakse aga, et maa on vajalik staadioni rajamiseks. See ei lähe kokku kehtiva planeeringuga ja seega küsitakse vallalt täiendavaid materjale, mis toetaksid taotletava maa-ala staadionina reserveerimist.

Runthal selgitas, et kui vald maa riigilt endale saaks, oleks sinna võimalik kaugemas tulevikus staadion ehitada. “Millal on see kauge tulevik, seda ma tõesti ei tea täna ütelda, ehk 10–15 aasta pärast,» lisas ta. Vallavanem tõdes, et kui nimetatud maad ei saada, siis tulevikus ei ole selles piirkonnas säärast vaba maatükki, kuhu staadion mahuks, enam kuskilt võtta.

Runthal selgitas, et arengukavas on staadion küll sees, kuid ei ole konkreetselt märgitud, et see rajataks just sellele kinnistule. Kuidas mainitud maatüki munitsipaalomandisse taotlemisega edasi minnakse, seda veel otsustatakse.

Nõus maad hooldama

Pöide vallas on algatatud riigi omandisse jätmise menetlus kolme munitsipaalomandisse taotletava maaüksuse suhtes. Seal on põhjuseks maaüksuste määratav sihtotstarve. Nimelt taotles Pöide Kübassaare küla Lautri, Unguma küla Lehmlaiu ja Kanissaare küla Sitme maaüksuse munitsipaal­omandisse üldkasutatava maa sihtotstarbega.

“Nende katastriüksuste taotlemine munitsipaalomandisse on vajalik, et tagada avalikult kasutatava rohelise ala säilitamine vaba aja veetmise võimaldamiseks kõigile huvilistele,” selgitas vallavanem Andres Hanso kirjas maa-ametile.

Keskkonnaamet leiab aga, et poollooduslike koosluste kaitse vajaduse tõttu peaks seal olema maatulundusmaa. Seetõttu pani Hanso ette, et Pöide vallavalitsus on nõus maatükke munitsipaalomandisse taotlema ka selle sihtotstarbega ning nõus ka poollooduslikku kooslust hooldama.

Juhul kui maa-amet jääb aga oma seisukoha juurde ja jätab maaüksused riigi maareservi, palub Hanso põhjendada, kuidas tagatakse nende maa-alade kasutus ujumis- ja lautrikohtadena, nagu on ette nähtud Pöide valla teemaplaneeringus.

Print Friendly, PDF & Email