Targem ei anna järele ehk Hundijaht Muhu moodi (1)

JAHIMEES IGA ilmaga: Jahimees Ain Targemal on jahipüss käepärast nii töö kui ka puhke hetkel. MAANUS MASING

JAHIMEES IGA ilmaga: Jahimees Ain Targemal on jahipüss käepärast nii töö kui ka puhke hetkel.
MAANUS MASING

Jahimees Ain Targem (46) on Muhumaa hundi tabamiseks sõitnud poole aastaga maha tuhandeid kilomeetreid ja kulutanud kiskja passimisele sadu tunde, ent kriimsilmalt eluvõtmiseks pole sellest piisanud.

“Suve läbi olen hundi pärast sõitnud, ööd läbi passinud ja magamata olnud,” räägib Soonda küla mees Ain Targem. “Mul on sportlik huvi selle asja vastu,” tunnistab jahimees, kes peab hundi tabamist nüüd juba vaat et auasjaks.

Võistlusmoment jahimehe ennastsalgavuse kannustajana on asja üks külg, vähem tähtis pole lambakasvatajate pahameel vähemalt 60 murtud lamba pärast ja sellest tulenev ebakindlus järgmise karjatamishooaja ees. Loomapidajaid paneb imestama hundi jultumus murda majade ümbert ja tema enesealalhoidlik vaist vältida lagendikke. Muhu hunt on kiskja, kes ei piirdu kõhutäiega, vaid murrab ja vigastab vähemalt inimese arusaamist mööda pigem lusti pärast, nagu mõni mütoloogiline kurjam.

Kukukas hobi

Ain Targem tunnistab, et jahimehekutsumus neelab kõik tema säästud ning hundi jälitamine on kohalikus ehitusfirmas töötavalt mehelt nõudnud kopsakaid väljaminekuid. Kui Vilsandi saarevanem Neeme Rand pajatas hiljaaegu, kuidas ta putku pannud uttesid otsides väikesaarel autoga 100 km maha vuras, siis Targema sõnul läbib tema sea- ja hundijahiga seoses nädalas keskeltläbi 300–400 km, ent ette on tulnud ka 700-kilomeetriseid nädalaid.

Alates päevast, mil hunt märtsis esimest korda Muhus lamba murdis, on Ain Targem enamiku oma vabast ajast, et mitte öelda uneajast, pühendanud hundi jälitamisele. Jahipüss on mehel autos nii töö- kui ka puhkehetkel. Juhtub keegi hunti trehvama, võtab ta kõne Ainile. Juhtub metssiga õue üles tõnguma, on jälle Ain see, kellele rahvas ärritavast teost ette kannab. “Esimene kõne tuleb kohe mulle, nagu oleks need minu metssead,” muigab jahimees.

Ülimalt liikuva eluviisiga hunt on oma arukuselt teistest loomadest üle. Ain räägib, kuidas ta millalgi suvel läks õhtul kell 20.30 karjamaale lammaste juurde passima ja valvas terve öö. Hommikul kell 7 hakkas mees end tööle sättima ja tegi minekut. “Pool tundi hiljem oli maha murtud kolm lammast, keda ma olin öö läbi valvanud.”

Ain ise on hunti näinud kolm korda Muhu rabas, saare sügavas sisemuses. Kui viimasel korral võis hunt olla temast 80–100 meetri kaugusel, siis teised korrad on ta olnud mõnisada meetrit eemal. Kuna täielik kindlus, kas vaatevälja sattunud loom on ikkagi hunt ja mitte koer, puudus, polnud Aini sõnul mõistlik paugutama hakata.

Andmeid hunti kohta on lisaks saare põhjarannikule laekunud igast Muhu otsast – Koguvast, Pädastest, Simistest. Oktoobri lõpus oli keegi hallivatimeest Kuivastu kõrtsi lähedal silmanud. Möödunud laupäeval jättis hunt oma jäljed saare suurima lambakasvataja Tarvi Valdmetsa majapidamisse, kus ta käis vaevalt meetrikõrguse aia taga laudaesisel jalutusplatsil olevaid lambaid nuusutamas. Lambapidaja naabrimehe väravasse jäi kriimsilmast maha aga väljaheide.

Auküsimus

Ain Targem viitab, et hunti on luuramas käinud paljud jahimehed ja pole välistatud, et nii mõnigi neist soovib kiskja tabamise au endale. “Käib juba vaata et võistlus, nii et igakord ei räägitagi, kus looma on liikumas nähtud.”

Kõrvaltvaataja hinnanguga, et märtsis lavale astunud hallivatimees on oma pikaks kujunenud etteastega suutnud naeruvääristada kogu Muhu jahindussektorit, on Ain Targem nõus. “Absoluutselt, absoluutselt,” ei leia ta põhjust vastu vaielda. Muhu aktiivsemate küttide hulka kuuluv ligemale 30-aastase jahimehestaažiga Ain Targem on hundi tabamiseks pannud mängu kõik, mis tema võimuses. Passinud looma karjamaade juures, sõitnud kohale jälgede või mõne hunti kohanud inimese telefonikõne peale. “Eks see tabamine saab olema juhuse asi,” on tema viimane järeldus.

Kui juhus peaks jääma aga tulemata, võib eeskuju võtta pärimustest. Ühe sellise kohaselt tegi hunt viimati Muhu saarel kurja umbes poolteist sajandit tagasi, kuni saarerahvas ajujahi korraldas ja hundi merre peletas. Äkki kujuneb murdja merre peletamisest viimane võimalus seegi kord.

Kes iganes või kuidas iganes hundi ka tabab, tahab Ain Targem väärika vastase korjusele pilgu peale heita. “Tahakski näha, et milline ta siis tegelikult on. Et ta nii kaval saab olla, majade ümber murrab…”

Print Friendly, PDF & Email