Vald otsib kolemajade vastu rohtu riigiametist (1)

KELLE OMA? Aste Metsa 5 kinnistu viimase omanikuna on registris märgitud Autorent ja Kinnisvara Q, mis on aga selle aasta 16. märtsil äriregistrist kustutatud. MAANUS MASING

KELLE OMA? Aste Metsa 5 kinnistu viimase omanikuna on registris märgitud Autorent ja Kinnisvara Q, mis on aga selle aasta 16. märtsil äriregistrist kustutatud.
MAANUS MASING

Lääne-Saare vald pöördus tehnilise järelevalve ameti (TJA) poole ettepanekuga algatada Keskrannas asuva Rannahoone ja Astes asuva Metsa 5 kinnistu suhtes riiklik järelevalvemenetlus.

sepp-urmasAbivallavanem Urmas Sepp nendib ametile saadetud märgukirjas, et kõnealustel kinnistutel asuvad ehitised, mille seisukord ei vasta ehitusseadustiku nõudele, mille kohaselt peab ehitis olema ohutu. Sepa kinnitusel on vallavalitsus teinud kinnistute omanikele ettekirjutusi ehitiste nõuetele vastavusse viimiseks, kuid praeguseks on vald tema sõnul sealmaal, et olukord on kohaliku omavalitsuse pädevusest väljas.

Oht elule

Ehitiste mittevastavusega kaasnevat ohtu ei ole vallavalitsuse hinnangul võimalik kõrvaldada üksnes ligipääsu takistamisega ja olukord võib kaasa tuua tõsise ohu inimeste elule ja tervisele. Sepp juhib tähelepanu, et ehitusseadustiku kohaselt hõlmab kohaliku omavalitsuse järelevalve ehitise või ehitise nõuetele vastavuse kontrollimist, sealhulgas ehitise kasutamiseelse ohutuse kontrollimist, ja tehnilise järelevalve ameti järelevalve ehitise või ehitamise nõuetele vastavuse kontrollimist eelkõige ehitise kasutusjärgse ohutuse kontrollimiseks.

Sellele tuginedes palub Lääne-Saare vallavalitsus TJA-l alustada riiklikku järelevalvemenetlust Lääne-Saare vallas asuvate Rannahoone ja Metsa tn 5 kinnistul olevate ehitiste kasutusjärgse ohutuse suhtes.

TJA ehitus- ja elektriosakonna juhataja Ahto Tuuling ütles Saarte Häälele, et alates praegu kehtiva ehitusseadustiku jõustumisest 2015. a juulist on ameti poole sarnaste probleemidega pöördunud mõned üksikud kohalikud omavalitsused. Üldjuhul on tegemist olnud kasutusest väljalangenud lagunevate ehitistega, mis risustavad avalikku ruumi või linnapilti.

Ohud, mida sellised ehitised endas kätkevad, seisnevad peamiselt võimalikus varingus ehitisest väljapoole – st ohtu möödujale või muule kõrvalisele isikule, varale, tegevusele vms. Samuti on oht ehitise omavolilisele kasutajale – varingu, tulekahju, kukkumise vms näol.

Neid ohtusid saab Tuulingu sõnul ennekõike maandada objektile ligipääsu piiramisega ja kõrvaliste isikute teavitamisega ohtudest. Selleks vajalike sunnimeetmete rakendamise pädevus on kohalikul omavalitsusel, TJA-l ja päästeametil.

“Selliste ehitiste edasise käekäigu (nt korrastamine või lammutamine) üle otsustamise pädevust näeme aga eelkõige kohalikul omavalitsusel, kuna olemuselt on tegu lokaalse piirkonna ruumilise planeerimise ja arendamise ning heakorrastamise küsimusega. Seega üldjuhul väljaspool ohutusjärelevalve (TJA) pädevust,” tõdes Tuuling.

Ta lisas, et toodud põhimõtetest lähtuvalt on amet oma seisukohti kõnealuse märgukirja edastajale ka vahetus suhtluses tutvustanud ning teeb seda lähiajal ka ametlikus formaadis. “Kuna mõistame olukorra keerukust, oleme oma pädevuse piires asunud kohaliku omavalitsusega koostööle,” sõnas Tuuling.

Kinnisturegistri andmetest nähtub, et Rannahoone kinnistu kuulus kuni 14. oktoobrini likvideerimisel olevale OÜ-le Metroford, seejärel sai omanikuks sama ettevõtte ainus osanik Rasmus Saar.

Peremehetu vara

Aste Metsa 5 kinnistu viimase omanikuna on registris märgitud Autorent ja Kinnisvara Q, mis on aga selle aasta 16. märtsil äriregistrist kustutatud. Tehniliselt oleks Aste korterelamu seega justnagu peremeheta vara. Peremeheta vara hõivamise ja edasise käsutamise õigus on aga kohalikul omavalitsusel.

Saarte Häält konsulteerinud jurist leidis, et sellises olukorras tasuks vallal kindlasti kaaluda kinnistu kui võimaliku peremeheta vara hõivamise menetluse algatamist. Kui kinnistul omanik siiski on, kuid pole registris mingil põhjusel kajastatud, peaks see menetluse käigus selguma.

Urmas Sepp teemat Saarte Häälele hetkel pikemalt kommenteerida ei soovinud. „Vallavalitsus saab asja arutada pärast ametliku vastuse saamist. Eesmärgiks on lahenduse leidmine lähtuvalt kehtivatest seadustest ja kordadest,“ sõnas ta.

Print Friendly, PDF & Email