Saarlased ja muhulased käisid laulupeol

LAADALISED: Muhu käsitööseltsi Oad ja Eed juhatuse liige Tiina Saar juhendab Pädaste mõisahärrat Imre Sooäärt näputöö tegemisel. KRISTA LEMBER

LAADALISED: Muhu käsitööseltsi Oad ja Eed juhatuse liige Tiina Saar juhendab Pädaste mõisahärrat Imre Sooäärt näputöö tegemisel.
KRISTA LEMBER

Just nii ongi. Mardilaata peetakse Eesti käsitööliste laulupeoks. Ja kindlasti põhjendatult, sest ega ju muidu oleks see traditsioon jõudnud juba kahekümnenda toimumiseni.

Saku suurhallis peetud mardilaat oli tänavu eriline mitte ainult juubelinumbri, vaid ka Saare maakonnale osaks saanud erilise tähelepanu poolest. Korraldajate kutse võeti lahkesti vastu ja nii sai laada neljast päevast poolteist tõesti saare tegu ja nägu. Et saarlased võtsid pealinna minekut eriti tõsiselt, paistis välja nii käsitöö kui ka saaremaise suupoolise valikust, põhjalikult läbimõeldud väljapanekust või sellestki, et maavanem Kaido Kaasik ei pidanud paljuks pealinna sõita ja reede õhtupoolikul n-ö saarlaste päevad laadal avatuks kuulutada.

Laada külalistele näitasime parimat, mis meil hetkel on – kaheaastase rahvarõivakoolituse käigus valminud töid, mille detaile ja ajaloolist sidet esiemade näputööga selgitas Saaremaa muuseumi vanemteadur Maret Soorsk.

Rahvarõiva ilu ja võlu

Tõesti, see meie oma nii tuttav ja tuntud ja ärakantud rahvariie pakub veel paljugi üllatavat ja uut, mille avastamise ja taasloomise rõõm jõudis nüüd ka mardilaada lavale. Koolituse “Rahvarõivas – puhas ilu” käigus valmistas 21 naist kokku 30 täiskomplekti Saaremaa kihelkondade rahvarõivaid. Töö eestvedajaks oli Saaremaa käsitööselts KadakMari.

Silmailule lisasid meeleolu muusikalised tervitused Sõrve regilauludest ja pärimuskultuurist huvituvalt naiskonnalt ühendnimega Ammuker ning päris õhtu lõpus ka Ivo Linnalt ja Antti Kammistelt.

Laupäeva programmi juhatasid sisse muhulased. Muhu muuseumi direktori Meelis Mereääre lustlike kommentaaride saatel kõnnitasid muhu naised üle lava oma kodusaare rahvariide eilset, tänast ja homset päeva. «Muhu rahvariie vanasti ja tänapäeva rõivaste detailides” sai publiku elava huvi osaliseks ja ehk leidsid mõnedki isetegijad moekalt esitluselt ideid ja innustust oma näputööosavus kohe meistrikodades proovile panna.

Muhu käsitööseltsi Oad ja Eed tahaks kohe eraldi kiita nende müügipinna läbimõelduse ja elegantsi eest. Oli tunda stiili, maitset ja varasemate laatade kogemust.

Laupäevane muusikavalik oli ka suuresti muhumaine: rahvamuusikaansambel Lõõtsmoorikud, kannelnaiste folkloorirühm Uijee ja Meelis Mereäär oma karmoškaga, talle andsid hingetõmbeaega Saaremaa parimad lõõtsamehed Ain Hannus ja Urmas Rahnik.

Saare maakonna esindus oli juubelilaadale toonud palju head-paremat: Kadakmari, Oad ja Eed, Tunnustatud Saare Maitse, Kuressaare ametikool, A-Orbu, Good Mood Food, Saare Vilt, Ruut ja Triip, Tiiu Kauberi ürdiaed, Riine Sooäär, Janne Kommel, Taivo Parbus – kõigi nende töö ja looming oli pealinna viimist väärt. Korraldajate sõnul näitas juubelilaat Eesti käsitöö ja muude toodete väga kõrget taset.

Teadlikud külastajad

Tänavuse laada külastajate hulk on veel kokku löömata. Arvati, et rahvast võinuks rohkem olla, samas jäid müüjad valdavalt rahule. Küllap on mardilaada külastaja muutunud teadlikumaks, tuleb see, kes hoolib ja ostab, niisama uudishimutsejaid on jäänud vähemaks.

Aitäh mardilaada peakorraldajale, Eesti rahvakunsti ja käsitöö liidu juhatuse esimehele Liina Veskimägi-Ilistele ja auesimehele Liivi Soovale, et nad üle aastate taas ühe maakonna tegijad-tooted fookusesse tõid ja et selle au just Saare maakond endale sai. Aitüma maakonna rahvakultuurispetsialistile Krista Lemberile, kes saarlaste pealinna tulemisel ja olemisel kenasti järge hoidis.

Print Friendly, PDF & Email