Rahvaküsitluselt tuli ülinapp jah-sõna (5)

uhinemise-rahvakusitlus

Saaremaa omavalitsuste ühinemise nädal aega kestnud rahvaküsitlusel osales vaid 4,2 protsenti küsitlusnimekirjadesse kantud elanikest ehk 1109 inimest, kelle seisukohad ühendvalla suhtes läksid sisuliselt pooleks – 51,7 protsenti oli liitumise poolt, 48,3 protsenti vastu.

Valdade lõikes ütlesid 11-st küsitlusse kaasatud omavalitsusest ühinemisele ei Pihtla, Salme ja Torgu valla inimesed. Vastuhääletajate protsendid olid vastavalt 52,86, 71,30 ja 60,71. Kõige kõrgem ühinemise toetajate protsent oli Kihelkonnal – 63,41.

Meenutuseks – 2014. aastal toimunud Kaarma, Kärla ja Lümanda ühinemisküsitlusel andis kolmes vallas oma arvamusest teada 1048 inimest, mis oli 18% hääleõiguslikest vallakodanikest. Neist 592 oli ühendvalla poolt ja 456 vastu ehk protsentides 57% ja 43%. Siinkohal tuleb muidugi lisada, et küsitlus toimus samaaegselt Euroopa Parlamendi valimistega.

Suur-Saaremaad puudutava küsituse puhul on märkimisväärne asjaolu, et üle poole antud häältest ehk 51,6 protsenti laekus elektrooniliselt.

Kuressaare linnapea ja Saaremaa omavalitsuste liidu esimees Madis Kallas ütles küsitlustulemusi kommenteerides, et kogu ühinemisprotsessi vaadates oli rahvaküsitlus ülimalt suure märgilise tähendusega.

“Kaks aastat tööd juhtkomisjonis ja mitmed volikogude otsused olid selgelt ühtse Saaremaa omavalitsust toetavad, aga lõpliku sammu tegemiseks vajasid volikogud rahvaküsitluse tulemusi,” märkis ta. Madalat osalusaktiivsust põhjendas Kallas tänapäeval levinud harjumusega teha ennast kuuldavaks pigem siis, kui mingid protsessid on liikumas suunas, mida avalikkus ei soovi. “Ühtse Saaremaa omavalitsuse puhul ei ole me seda näinud ja enamik kodanikest on vaikimisi mõista andnud, et selle halduskorraldusliku muudatusega peab edasi liikuma. Sõltumata rahvaküsitlusel osalejate arvust on jah-vastuste suurem protsent edasiliikumiseks olulise sümboolse tähendusega,” sõnas ta.

Praktiliselt kõikidest küsitlusse kaasatud omavalitsustest öeldi Saarte Häälele, et rahvaküsitluse väike osalenute protsent ei saanud kindlasti jääda teavituse taha, kuna selleks kasutati kõikvõimalikke kanaleid.

“Kes soovis oma sõna sekka öelda, selle võimaluse mitme aasta jooksul kindlasti ka leidis,” märkis Madis Kallas. Ta lisas, et Kuressaare ja Lääne-Saare küsitlusetulemuste taustal on volikogudel nüüd otsuseid teha lihtsam. “Teistel omavalitsustel oli juba varem erinev olukord, kuna nemad seadusest tulenevat 5000 kodaniku nõuet ei täitnud ja ühinemine praeguste seaduste juures oli möödapääsmatu.”

Kallase sõnul seisab suur töö veel ees ja kui volikogud on ühinemise kohta oma lõpliku sõna öelnud, siis rahulikumalt saab võtta vaid 2017. aasta alguseni. “Uuest aastast peab aga juhtkomisjon koos alakomisjonidega hakkama tööle järgmise etapi nimel – tootma kümne kuuga valmis ühtse Saaremaa omavalitsuse toimimiseks vajalikud eelnõud.”

https://arhiiv.saartehaal.ee/2014/05/27/kolm-valda-utlesid-uhinemisele-jah/

 

Print Friendly, PDF & Email