Koostöökogu ei andnud raha kuplialuseks heinaspaaks (20)

KUPPELMAJAS pole Jaanika Jõgi sõnul stressi, kuna kuppelmaja ehituslik struktuur tugineb pühale geomeetriale. ERAKOGU

KUPPELMAJAS pole Jaanika Jõgi sõnul stressi, kuna kuppelmaja ehituslik struktuur tugineb pühale geomeetriale.
ERAKOGU

Riksu küla Sepa-Jõe talu perenaine Jaanika Jõgi usub, et Saaremaa liigirikas ja ökoloogiliselt puhas hein võiks olla väärindatud toode, mis maailmas läbi lööks. Saarte koostöökogu tema ideed ei toetanud.

Jaanika Jõgi ettevõtte Stalber Greenlight Solutions OÜ idee on toota poollooduslikelt ja Natura aladelt niidetud heinast erinevaid ökotooteid ning pakkuda spaateenust. Selleks oli plaanis püstitada eriprojektiga kuppelmaja.

Ehitusluba selleks on juba olemas. SKK-st soovis firma 158 000 eurot toetust, oma panusena oleks lisatud 105 000 eurot. Koostöökogu pidas aga põhjendamatuks just omalaadse maja ehitamist.

okohein-jaanika“Uuenduslikke asju ei võeta kunagi kergesti omaks,” arvab Jaanika Jõgi (fotol) ja lisab, et projekti  arutelu oli sisuliselt vaid farss.

Jõgi sõnul ei vaja heina tervislik mõju eriti tutvustamist. Heinapebremähised ja -vannid on rahvameditsiinile ammu tuntud. Ega Joosep Toots “Suve” raamatus oma ishiast ilmaasjata heinapebrevannis ravinud ning näiteks Alpides pakutakse sealse heinaga tervendamist spetsiaalsetes Heu-SPAdes (heinaspaades). Heinaprotseduure pakub ka Pädaste hotell.

Jaanika Jõgi sooviks seda teha Saaremaal ja seejuures väljundiga maailmaturule. Tema sõnul on uskumatu, et rahastamist ei leidnud üdini saaremaine projekt, samas kui geograafiast üsna mittesõltuvad tegevused toetust saavad.

“Hinnatud tooraine on siinsamas, kõik on saaremaine. Selline ettevõtmine viiks elu maal edasi. Samuti on suur perspektiiv odavate ja praktiliste kuppelmajade ehitusel,” räägib Jõgi, kelle projekti kohaselt looks tootmine Lääne-Saare vallas esialgu vähemalt 4–5 töökohta.

“Ma ei lähe ju oma lagunenud heinaküünidega Pariisi, Tokyo ja Moskva turule ennast reklaamima,” sõnab Jõgi.Tasapisi tegeleb ta heinast toodetega juba praegugi. Näiteks valmistab ta tellimise peale heinapatju ja madratseid aroomi-, soola-, sinepi-, saare õlle ja meemassaažiga saunaprotseduurideks. Autoritööna meisterdab aga heinast ja kadakast advendi- ja jõulukaunistusi. Varsti saab Stalberi tooteid osta näiteks Tartust ja Tallinnast. Edaspidi lähevad tootmisse ökoheina ravileotus- ja massaažikotikesed.

Planeeritud on sauna- ja ravivanniprotseduure, mis kõik seotud Saaremaa ökoheinaga. Kuni selleni, et klient saaks magada heinavoodis – kunagi nii tavaline küünis magamine oleks tänapäeval tasuline ja eksklusiivne heinaspaaprotseduur.

Saaremaa koostöökogu kirjutas Jaanika Jõgile toetuse andmisest keeldumise põhjenduseks, et kuppelmaja on maailmas siiski väga vähe kasutust leidnud.

Jõgi sellega nõus ei ole. Ehitatud kuppelmajade kohta leidub tema sõnul väga palju infot. Isegi polaarjoone taga Norras osutatakse mitmeid eksklusiivseid turismiteenuseid just kuppelmajades. Seega ütleb Jõgi, et otsustajatel oli pigem kodutöö tegemata. “Kuidas muidu sai lugupeetavate vastuseks olla majandusliku otstarbekuse puudumine?” imestab Jõgi. Ta lisab, et kõik SKK LEADER-programmi rahastuse põhinõuded – kohalik tooraine, kultuuripärand, loodusressursid ja innovatsioonil põhinev majandustegevus – olid täidetud. “Siiski leiti vastuseks, et ka heina väärindamine pole majanduslikult otstarbekas ja see tegevus ei pea kindlasti toimuma kuppelmajas,” räägib Jõgi.

Jaanika Jõgi ütleb, et sellise omalaadse kuplikujulise ökomaja ehitamine on esiteks palju odavam kui mõne massiivse palk­maja või muu tootmishoone püstipanek, ehituskiirusest rääkimata. 266-ruutmeetrise maja ühe ruutmeetri hinnaks tuleks ca 700–750 eurot. Tavamaja ruutmeetri ehitushind on Eestis minimaalselt 1000–1200 eurot. Tootmine võtaks sellest pinnast enda alla poole ja spaa jaoks jääks teine pool.

Geodeetilist kuppelmaja nimetab Jõgi supermajaks. Sellise hoone ehitamisega saaks ta oma sõnul ka kohalikul turul tõestada, et see on kolmandiku võrra odavam kui tavamaja ehitamine ja ülalpidamine. Maja on täielikult öko, näiteks tulevikus Saaremaale ehitatavate kuppelmajade puhul võib soojustamiseks kasutada isegi sedasama pressitud heina. Ta märgib, et kui keegi oleks SKK-s võtnud vaevaks teda veidi põhjalikumalt nõustada ja aidata, oleks ta saanud oma projekti ka n-ö tingimustele kohasemaks timmida. Nüüd aga tuli pärast pikka edasi-tagasi sisutühja loksutamist vaid eitav vastus.

Jaanika Jõgi kavatseb oma sõnul küsida SKK-st täpsemat põhjendust, miks projekti rahastamisest keelduti, ning alles seejärel otsustada projekti edasise elluviimise strateegia. Kas hakkab vaidlema või ei.

AUTORITÖÖNA meisterdab Jaanika Jõgi heinast ja kadakast advendi- ja jõulukaunistusi. ERAKOGU

AUTORITÖÖNA meisterdab Jaanika Jõgi heinast ja kadakast advendi- ja jõulukaunistusi.
ERAKOGU


KOMMENTAAR

Terje Aus, SKK juht

Oleme taotlejat nõustanud nii enne taotlusvooru kui ka taotlusvooru järgselt ning põhiline soovitus taotlejale on leida ruumid, et hakata heina väärindamisega seotud tegevusi ellu viima – et oleks näha, kas on olemas turg ja nõudlus. Ning kui tooted on teada, turg leitud ja tekib kitsaskoht tootmisruumide näol, on võimalik juba antud kitsaskohta lahendama hakata ning tootmisruumide rekonstrueerimiseks või ehitamiseks vajadusel abi küsima tulla.

 

Print Friendly, PDF & Email