Talunikud said üllatavalt vara lund lükkama  (2)

VARAJANE LUMI: Aavo Aljas ei mäleta, et lumi oleks novembri algul kunagi nii pikalt maha jäänud kui sel aastal. MAANUS MASING

VARAJANE LUMI: Aavo Aljas ei mäleta, et lumi oleks novembri algul kunagi nii pikalt maha jäänud kui sel aastal.
MAANUS MASING

Kas kaastundest tänavuste madalate viljahindade pärast või muul põhjusel on peaaktsionär ilm organiseerinud viljakasvatajate rahamurede leevendamiseks enneolematult varase lumekoristuse.

Aastakümneid Valjala kandis vallaga sõlmitud lepingu alusel lund lükanud taluniku Kaido Kirstu ajab viljahindade ja lumesadude meelevaldne seostamine naerma, pärast pisukest tõsinemist peab ta aga vajalikuks märkida, et lumelükkamine pole põllumehele mingi eriline tuluallikas. “Ma olen lund lükanud erinevatel aegadel juba vene ajast ja Eesti Vabariigi algusest ning ei ole rikkaks saanud,” kinnitab Kirst. Taluniku sõnul on lumelükkaja tööots pigem tänamatu, arvestades, et sageli tuleb lumelükkajal keset ööd voodist tõusta ning kellegi käest saad alati sõimata.

Küll aga märgib Kaido Kirst, et kunagi varem pole ta pidanud nii varasel kuupäeval lund lükkama. Kirst, kes on ilmale tulnud novembri alguses, ei mäleta oma sünnipäeva tähistamise ajaloost, et kunagi oleks paks lumi maas olnud. “Kui ma poisike olin, siis oktoobripühade ajal koolivaheajal tuli kolhoosi traktor külapõldusid kündma, nüüd aga hakkasime 7. novembril lund lükkama,” lausub Kirst.

Tänavune varane lumi tuli Kirstul jutuks ka ühe 7. novembril 70. sünnipäeva tähistanud juubilariga, kellele samuti ei meenunud, et oleks kunagi pidanud oma sünnipäeval õues lund rookima. Nüüd aga näitas Valjala vallas asuv Uue-Lõve hüdromeetriajaam novembri alguses Eestis kõige paksemat lumekihti just Saaremaal.

Asja põllumehe vaatevinklist võttes avaldab Kaido Kirst lootust, et pehmele maale sadanud lumi siiski ära sulab. “Kui lumi peaks aga maha jääma ja veel juurde sadama, siis on väga kahtlane, palju nendest taimedest järele jääb.”

Orissaare vallas Kavandi külas tegutseva taluniku Aavo Aljase sõnul on tänavune lumi varane eelkõige selles mõttes, et kunagi varem pole novembri alguses maha tulnud lumi pikalt maha jäänud ja ilm kohe nii külmaks läinud. Lumehelbeid on Aljase sõnul taevast alla tulnud veelgi varem, aga see lumekord on jäänud lühiajaliseks. Talunik on kindel, et ära sulab ka praegu veel maad kattev lumi.

Aljase kooliajast pärineva mälestuse kohaselt sadas millalgi 1970-ndate esimeses pooles esimene lumi maha juba oktoobri esimeses pooles. 2010. aastal hakkas talv järsult pihta novembri alguses. “Lumi jäi maha ja hakkaski möllama, jõulude ajal oli hanged katuseräästani,” meenutab Aljas, kes samal aastal pidas Uuelu puhketalu esimest jõulupidu. Nii nagu Kaido Kirstu, nii pole ka Aavo Aljase sõnul lumelükkamine suurem asi teenistus. “Ma olen nagu tuletõrjuja või kiirabi, kui on ikka lumesadamise oht, peab kogu aeg valvel olema.”

Väiksema tuisu või lumesaju korral peab lumelükkaja tegema teeolude ja teede läbitavuse kohta luuret. “Teinekord võib terve piirkonna peale olla vaid 1–2 kitsast riba, mis on täis tuisanud, ja kui siis mõni seal veel kinni ka istub, siis on lumelükkaja süüdi selles, et ta ei olnud selle auto kõrval, mis otsustas sealt läbi rügama hakata,” lausub Aljas.


Aavo Aljas soovib uut ilmamõõtjat

Orissaare talunik Aavo Aljas pöördus keskkonnaagentuuri poole ettepanekuga paigaldada Saaremaal veel üks ilmamõõtmise punkt.

“Saaremaale oleks vaja mõõtepunkti, mis edastaks adekvaatset infot, mis oleks tõene ja mitte eksitav,” kirjutas Aavo Aljas keskkonnaagentuurile saadetud ettepanekus. Aljase hinnangul on mõõtmispunkt vajalik nii kohalikule elanikule kui ka külalisele. Kuressaare ilmajaama infoga pole merest 2 kilomeetri kaugusel asuva Kavandi termomeetri näidud taluniku kinnitusel kunagi ühtinud. Aljas tõi näite 5. novembri koht, kui kell 7 hommikul oli Orissaare vallas Kavandi külas 10 kraadi külma. Samal ajal eetris olnud raadiouudiste andmetel oli aga Eesti kõige külmem paik Kuusiku (–9 ), saartel aga väideti valitsevat üldse plusskraadid.

Riigi ilmateenistuse klienditeeninduse juht Ivo Saaremäe tõdes vastuses talunikele, et Saaremaal on tõesti selline olukord, kus kõik vaatlusjaamad peale Uue-Lõve asuvad rannikul. Rannikul asuvad siinsed jaamad sellepärast, et merelt on oodata suuremat ohtu tormi näol ja selleks peaksid inimesed jõudumööda valmis olema.

Uue sisemaa vaatlusjaama paigaldamisel on Saaremäe sõnul kõige raskem valida adekvaatset punkti, kust tuleks õige info. “Kus ta ka ei oleks, järgmise künka taga mõõdetakse kindlasti mingi muu suurus,” sõnas Saaremäe. “Eriti Saaremaal, kus on sügisel soe ja kevadel külm meri ümberringi.”

Siiski on vaatlusjaama paigaldamine Saaremaa sisemaale juba jutuks olnud, ent millal see teoks saab, ei osanud Saaremäe ennustada.

 

 

Print Friendly, PDF & Email