Põllumajandustootjate esindusorganisatsioonid leiavad, et kasutamata jäänud keskkonnasõbraliku majandamise toetus tuleb anda mahetootjatele, mitte aga teadmussiirde ja koostöö meetme eelarvete suurendamiseks, nagu soovib maaeluministeerium.
“Teatavasti on põllumajanduse keskkonna- ja kliimameetme raames taotletud mahetoetust üle 2 miljoni euro rohkem, kui maaelu arengukava eelarves on mahetoetuseks kavandatud, mistõttu oleks sisuliselt õigem toetada keskkonnasõbraliku majandamise toetuseks planeeritud vahendite arvelt just sarnast eesmärki täitvat mahetootmist,” märgivad põllumeeste katusorganisatsioonide juhid Vahur Tõnissoo, Kalle Liebert ja Roomet Sõrmus.
Ministeeriumi ettepaneku kohaselt võiks keskkonnasõbraliku majandamise meetme eelarvet vähendada 4,7 miljoni euro võrra, jagades raha põhiliselt teadmussiirde ja teavituse ning koostöö meetmele.
Tootjate esindajad märgivad, et keskkonnasõbraliku majandamise toetust on lisaks selle madalale määrale taotletud kavandatust vähem ka seetõttu, et osa tootjaid on üle läinud mahetootmisele, mistõttu on mõistlik ka vahendite ümbersuunamine just nende kahe meetme vahel. Lisaks on mahetootjad võtnud viieaastase kohustuse mahetootmisega jätkata, arvestades kehtivaid mahetoetuse määrasid, mistõttu ei oleks aktsepteeritav toetusmäära vähendamine kohustuseperioodi kestel.
Lisaks mahetootmisele peaks keskkonnasõbraliku majandamise meetme ülejäänud vahendeid kasutama ka loomade heaolu meetme eelarve võimaliku puudujäägi katmiseks, leiavad tootjad. Pikemas perspektiivis tuleks aga nappide eelarvevahendite tõttu vajadusel kohandada mahetootmise meetme tingimusi, muu hulgas näiteks loomkoormuse minimaalse nõude tõstmist. Mahetootmise tingimuste inventuuri eesmärk võiks olla ka turule jõudva mahetoodangu mahu kasvatamine, et kasutada soodsast maheturu konjunktuurist ja tarbijate nõudluse kasvust tekkivaid võimalusi nii sise- kui ka eksportturgudel.