Ühinemine: kattuvaid külanimesid on kõige rohkem Saaremaal (1)

Tulevastes suurvaldades on rahandusministeeriumi andmetel 97 kattuva nimega küla, mis tähendab, et vähemalt 54 küla peab pärast ühinemist segaduste vältimiseks nime muutma. Kui on näiteks neli samanimelist küla, nagu juhtub Saaremaal, siis tohib neist endise nime säilitada vaid üks. Valdavalt käib jutt siiski kahest samanimelisest külast, kirjutas Postimees.

Huvitaval kombel asubki 97-st kattuva nimega külast koguni 61 Saaremaal, kus ongi kavandamisel maakonnasuurune vald. Aga see ei saa olla kattumiste ainus põhjus, nii nagu ei saa saarlasi kahtlustada väheses fantaasias. Mis teha, kui igal pool on rand, liiv ja laht.

Eesti keele instituudi peakeelekorraldaja Peeter Pälli kinnitusel ennistati Saaremaal iseseisvuse taastudes ka sellised asunduskülad, kuhu oli pärast sõda jäänud suhteliselt vähe elanikke. “Kui 1977. aastal toimus Eestis asulate liitmine, siis kaotati paljud korduvad nimed, aga Saaremaa ja Võrumaa olid hiljem ühed järjekindlamad vanade külanimede taastajad,” rääkis ta.

Mujal sellisel hulgal asunduskülasid ei taastatud. Asunduskülad moodustusid 1920. ja 1930. aastatel endisest mõisasüdamest välja jagatud maadel. Paljud neist hääbusid pärast sõda. Näiteks Liiva, Nurme, Jõe ja Nõmme on Pälli sõnul tüüpilised asunduskülade nimed, mis Saaremaal korduvad.

Võrumaal on kattuvusi 20, Hiiumaal kaheksa, praeguse Pärnumaa ja Läänemaa valdadest moodustuvas omavalitsuses kuus ning Raplamaal kaks. Ja ongi kõik – ülejäänud maakondades pole pärast haldusreformi ainsatki kattuvust. Valdav osa ehk ligi 4000 asulanime 4660 nimest on Eestis siiski kordumatud.

 

Print Friendly, PDF & Email