Teraapiafondi kasutamist takistab kehv infovahetus (3)

Kuigi perearstide teraapiafondi abiga peaksid patsiendid pääsema füsioterapeudi, psühholoogi ja logopeedi juurde tasuta, on Saare maakonnale mõeldud summast tänavu kasutatud vähem kui 14%.    

Haigekassa andmeil on Saare maakonnas teraapiafondi raha tänavu üheksa kuuga kasutatud 13,6% ulatuses.

“Tegemist on suhteliselt uue võimalusega, mis on kasutatav möödunud aastast,” tähendas haigekassa terviseedenduse ja kommunikatsioonitalituse spetsialist Kadri Eisenschmidt, lisades, et füsioteraapiateenus lisandus käesolevast aastast. “Seetõttu on mõistetav, et teenuse kasutusele võtmine ja täielikult käivitumine võtab aega. Küll aga näeme selle kasutamist järjest enam ning veel rohkem uute tervisekeskustega seoses.”

Paremad võimalused

Haigekassa loodud teraapiafond on mõeldud selleks, et pakkuda perearstidele paremaid võimalusi suunata patsient otse erialaspetsialisti vastuvõtule, jäädes samal ajal ravi koordineerijaks ja kindlustatu kontaktiks konkreetse tervisemure lahendamisel.

“Patsiendi jaoks muudab teraapiafond ühe spetsialisti juurest teise juurde liikumise kiiremaks ja lihtsamaks, kuna vahelt jääb ära eriarsti visiit,” selgitas Kadri Eisenschmidt. “Samas on siiski oluline teada, et teatud diagnooside puhul, mis vajavad füsioterapeudi, logopeedi või kliinilise psühholoogi teenust suuremas mahus, on eriarsti visiit vajalik.” Selle vajaduse üle otsustab perearst.

Eilne Eesti Päevaleht (EPL) kirjutas, et mõnes maakonnas on teraapiafondi summadest tänavu ära kasutatud kõigest kümmekond protsenti. “Perearstide sõnul pole fondi kasutamine veel hoogu sisse saanud, samuti segab bürokraatia,” märkis EPL.

Elo Lember (2)“Põhjus, miks seda fondi nii vähe kasutatakse, ei ole perearstide tahtmatus seda teha, vaid infovahetuse puudulikkus,” ütles Orissaare perearst Elo Lember, kes oma sõnul on fondi võimalusi viimasel ajal mõned korrad kasutanud. “Spetsialistidelt – füsioterapeutidelt, psühholoogidelt ja logopeedidelt – võeti lihtsalt raha ära ja anti perearstidele, selgitamata, kuidas ja millises mahus seda kasutada saab.”

Jabur olukord

Lemberi sõnul on perearstid fondi võimalusi vähe kasutanud just hirmust oma fond lõhki ajada: “Me ei suuda arvestada, kui palju raha iga juhtumi peale kulub. Mõni inimene vajab kümmet külastust, mõni aga võib-olla ainult kaht – kust me seda teame?”

Väga suur probleem on Lemberi sõnul just see, et kuna füsioterapeudid, psühholoogid ja logopeedid ei ole arstid, ei pääse nad ligi patsiente puudutavatele digitaalsetele andmetele, ei saa digiloosse sisestada konsultatsiooni otsust ega arutelu.

“Nemad saavad küll andmeid sisestada haigla programmi, sellele aga ei pääse ligi jälle perearstid,” tõdes Lember. Seega peavad perearstid ja spetsialistid leidma info vahetamiseks muud võimalused, näiteks meilitsi või paberkandjal posti teel.

“Kuressaare haigla psühholoogiga leppisime kokku, et tema paneb meile oma info paberkandjal postkasti,” rääkis Lember. “Selline olukord infoajastul on ju jabur!”

Lemberi arvates tuli muudatus perearstide jaoks liiga järsku, andmata tohtritele ja spetsialistidele aega koostöö teemal läbi rääkida.

“Uue süsteemi sissetöötamine võtab aega, aga ehk hakkavad asjad sujuma,” avaldas Lember lootust. “Lootus on, et üks Kuressaare haigla füsioterapeut hakkab siin kohapeal käima, siis hakkame fondi raha rohkem kasutama.”

Print Friendly, PDF & Email