Kodune ravioolitegu kui põnev kogupereüritus

PASTAMASIN ON HEA ABIMEES: Annikki ja Loona-Maria ketravad tainast läbi pastamasina. Laual on näha ka ravioolivorm ja ravioole, mis ootavad potti panemist. MAANUS MASING

PASTAMASIN ON HEA ABIMEES: Annikki ja Loona-Maria ketravad tainast läbi pastamasina. Laual on näha ka ravioolivorm ja ravioole, mis ootavad potti panemist.
MAANUS MASING

Viis aastat Itaalias elanud Annikki Aruväli valmistab ravioole harilikult pühapäeviti koos lastega. Kiiresti väikesed täidetud taignapallid taldrikule ei jõua, aga maitsva toidu puhul polegi see eesmärk omaette.

Itaaliast Torino linnast Kuressaarde muusikakooli õpetajateks tulnud Annikki Aruväli ja Edoardo Narbona võtsid tükikese sooja maa toidukultuurist endaga uude koju kaasa. Kuigi Edoardo tunneb pastategemise kunsti hästi, kokkab kodus siiski Annikki. Itaalias on nii kombeks, et koduseinte vahel ja eriti köögis valitseb naine.

Poepasta pole õige pasta

Annikki meenutab, et kui ta Itaaliasse elama läks, arvas ta, et pastat ostetakse poest ja pannakse potti. “Siis tuli välja, et Itaalias on pastavärk kultus ja poepasta ei ole õige pasta,” räägib ta. Poes müüdi ka n-ö kodupastat, aga see oli mitme lapsega perele liiga kallis.

Nii lootiski Annikki, et ämm pühendab ta pasta valmistamise saladustesse. “Ma ikka ütlesin, et äkki võiksin õppida, aga sellest ei saanud midagi.” Viis aastat läks mööda ja pere hakkas Eestisse kolima, kui Edoardo ema lõpuks minia välja õpetada otsustas, küllap kartis, et poeg jääb kaugel maal hea toiduta. “Ta näitas, kuidas ravioole teha ja kinkis jõuludeks raviooliraamatu ka,” on Annikki rahul.

Itaaliakeelses raamatus on retsepte, mille koostisosi on Saaremaalt raske leida, kuid sellest pole lugu. “Põhimõtteliselt on ravioolid täidetud pastataskud, mille sees on midagi. See on üks neid toite, mida saab teha kõigest,” selgitab ta, lisades, et teatud paralleele võiks Eesti kontekstis tõmmata kartuliga.  “Itaallased teevad täidist sellest, mis parajasti üle on,” märgib Annikki.

Täispikk lugu ilmus laupäevases Saarte Hääles.

Print Friendly, PDF & Email