Ainult rinnapiimatoidul beebisid on üha vähem (4)

KIIDAB HEAKS: Fotol pisipoeg Markuse ema Kristiine Saarela leiab, et rinnapiim on beebidele parim toit. MAANUS MASING

KIIDAB HEAKS: Fotol pisipoeg Markuse ema Kristiine Saarela leiab, et rinnapiim on beebidele parim toit.
MAANUS MASING

Saare maakonnas on täielikul rinnapiimatoidul imikute arv aasta-aastalt vähenenud. Mullune statistika näitab, et kolmekuustest beebidest toitus ainult emapiimast vaid kaks kolmandikku.

Tervise Arengu Instituudi avaldatud uuring näitab, et kui 2013. aastal oli täielikul rinnapiimatoidul 96,6% ühenädalastest lastest, 88% ühekuustest, 72,3% kolmekuustest ja 46,9% pooleaastastest beebidest, siis mullu oli nende beebide osakaal alates ühekuustest imikutest juba märgatavalt väiksem.

Ühekuustest titadest toitus möödunud aastal ainult emapiimast 83,2%, kolmekuustest aga kõigest 66,4%. Pooleaastaste seas oli see näitaja langenud 25,3 protsendile.

Nõustamisele tulevad üksikud emad

Imiku täielikul rinnapiimaga toitmisel saab laps ainult rinnapiima. Lisaks võib ta saada vitamiine ja ravimeid, kuid mitte teed, vett, mahla, piimasegu või midagi muud, mis asendaks toidukorda. Vajadusel võib laps süüa lüpstud rinnapiima kas lusikalt, topsist või lutipudelist.

“On selge, et rinnapiim on imikule kõige parem toit ja rinnaga toitmine ema jaoks kõige mugavam viis,” ütles Kurssaare haigla pediaater Malle Väljaots, lisades, et haiglas soovitatakse emadel oma lapsi ikka rinnaga toita.

“Kuressaare haiglas saame peaaegu kõik sünnitanud emad oma last rinnaga toitma,” rääkis Kuressaare haigla vastutav ämmaemand Mari-Liis Aus. “Miks nad seda kahe-kolme kuu pärast ei tee, ei oska öelda. Kui see minust oleneks, ei loobuks ükski nii väikeste laste emadest rinnapiimaga toitmast.”

Ausi sõnul põhjendavad naised rinnaga toitmisest loobumist sellega, et piim sai otsa. “Samas ei ole nad kordagi käinud meie juures kontrollkaalumist tegemas, mis sest, et neid seda tegema kutsun,” tõdes ämmaemand. “Sünnitusjärgset kontrolli tehes on mul väga kurb kuulda, et naine annab juba kaheksa nädalat pärast sünnitust rinnapiimaasendajat lisaks või ei imeta üldse.”

Aus märkis, et kuigi haigla pakub imetamisnõustamist, kasutavad seda võimalust ainult üksikud naised.

Aus leiab, et imetamisest loobumise üks põhjus võib olla ka see, et suure põlvkondade vahelise erinevuse tõttu ei pruugi noor ema imetamisküsimuses oma emalt piisavalt nõu ja tuge saada.

“Praegu 30-aastaste naiste emad said ise emaks sel ajal, mil imiku toitmiskordade vahel tuli hoida rangelt 3–3,5-tunnist vahet,” selgitas ämmaemand. “Meie ajal leitakse, et kui laps avaldab soovi, tuleb teda rinnaga toita. Ja rinnaga toitma peab vähemalt 8–12 korda ööpäevas.”

Ämmaemanda sõnul suureneb naiste teadlikkus rinnaga toitmise tähtsusest iga järgneva raseduse ja sünnitusega ning nad on rohkem motiveeritud rinnaga toitma.

Seda, miks pooleaastaste laste seas on nii vähe täielikul rinnapiimal beebisid, põhjendas Aus sellega, et kuuekuused lapsed söövad ka kord päevas lisatoitu.

Kahe lapse ema Kristiine Saarela noorem poeg Markus on praegu 9-kuune. Kuigi pisipoiss saab juba ammugi lisatoitu, kuulub rinnapiim endiselt tema “menüüsse”.

Kõige parem toit imikule

“See on ju lapsele kõige parem toit,” kinnitas Kristiine. “Mu esimene laps oli üle aasta vana, kui veel tissi sai ja Markust loodan ka vähemalt sama kaua rinnaga toita.”

Kristiine sõnul on inimese mõtlemises kinni, kas ta tahab oma last rinnaga toita või mitte. “Minu arvates on see kõige parem ja mugavam viis last toita ning laps on tervem ka,” selgitas ta.

Selleks, et loomulikul toidul olevate laste osatähtsust regulaarselt jälgida, kogub TAI andmeid üldarstiabi osutavatelt asutustelt ja nimistuga perearstidelt. TAI andmeil on täielikul rinnapiimatoidul olnud laste osatähtsus võrreldes 2014. aastaga kogu Eestis mõnevõrra vähenenud 3 ja 6 kuu vanuste laste hulgas, vastavalt 1,4 ja 5 protsendipunkti. Ühe nädala ja ühe kuu vanuste seas on rinnapiima saajate osatähtsus jäänud enam-vähem samale tasemele.

2015. aastal 1-aastaseks saanud lastest oli täielikul rinnapiimatoidul esimesel elunädalal 87,9%. Esimesel elukuul oli täielikul rinnapiimatoidul 79,6%, kolmandal elukuul 64,4% ja poole aasta vanuselt 29,9% lastest.

Enne 2013. aastat pole täielikult rinnapiimatoidul olevate laste kohta statistikat kogutud. Koguti vaid infot üldse rinnapiima saavate laste hulga kohta. 1998.–2012 tõusis rinnapiima saavate laste hulk stabiilselt.


KOMMENTAAR

maria-kaljuste_webMaria Kaljuste, nelja lapse ema:

Arvan, et rinnaga toitmine on vähenenud, kuna kogu meie eluviis on muutunud. Me ise oleme vahetanud oma algse põhitoidu kiire ja kommertsliku rämpstoidu vastu ning ka pisikesi lapsi toidetakse piimasegudega, mis on tegelikult rämpstoit.

Miks emad sellise valiku teevad – peamiselt teadmatusest, kellegi kasusaamise soovi tõttu levitatud propaganda mõjul.

Kuigi tööstuslikult toodetud piim ei saa asendada emapiima, üritatakse väita, et see toode on hea ja isegi parem kui rinnapiim. Miski ei ole lapsele aga parem kui rinnapiim. Seda laboratoorselt järele teha ei ole võimalik. Ei ole suudetud isegi sajaprotsendiliselt tuvastada, mida ja miks ema piim lapse mingil arenguhetkel täpselt sisaldab. Rinnaga toitmisel saab laps korras seedimissüsteemi ja hindamatu turvatunde emaga sel intiimsel moel koos oldud ajast. Rinnapiim on alati soe, alati värske ja puhas ja selle koostis muutub koos lapse vajadustega. Imetav ema ka hoolitseb enda eest rohkem, kuna teab, et see, mida tarbib, jõuab lapseni.

Siin võib olla pisuke vihje, miks ei  taheta imetada – ju ei soovita millestki loobuda ja loodetakse last sellest säästa teda asendustoiduga söötes.

Ise olen kõiki oma lapsi toitnud rinnapiimaga vähemalt seitsme kuu kuni 1,1 aasta vanuseni. Arvan, et see on vajalik aeg. Siis olid kõik mu lapsed võimelised juba ise sööma oma arenguks vajalikku toitu. Kauem ei ole rinnaga toitmine enam mõistlik – hea asemel teevad emad nii endale kui ka oma lastele karuteene. Seda võib võrrelda õpitud abitusega. Ühist kvaliteetaega saab veeta targemalt.

Tabel: rinnapiimaga-toitmine

Print Friendly, PDF & Email