Tiina Luks: Saaremaa on üks tervik (9)

 

NÄITEMÄNGU EI TEE: Tiina Luks usub, et vallavanemana saab olla edukas ja inimestele usutav ainult siis, kui olla see, kes päriselt oled. RAUL VINNI

NÄITEMÄNGU EI TEE: Tiina Luks usub, et vallavanemana saab olla edukas ja inimestele usutav ainult siis, kui olla see, kes päriselt oled.
RAUL VINNI

Seitsmendat kuud Lääne-Saare vallavanema ametit pidav Tiina Luks ei muretse kogukondade identiteedi kadumise pärast silmapiiril terendavas Saaremaa suurvallas ja usub, et Saaremaad tuleb ka omavalitsuse tasandil arendada ühtse tervikuna.

Sa oled omal ajal kaasa löönud teatritegemises. Kui palju praeguses ametis näitemängu tuleb teha?

Ma arvan, et ei tule. Sa ei saa selles ametis olla keegi teine. Näitemängus sa lähed kellegi sisse ja teed mingi rolli, siin saad olla edukas ja inimestele usutav siis, kui oled see, kes oled. Tähtis on selles ametis oma emotsioonidega hakkama saada.

Ometi kasutatakse väljendit “omavalitsusametniku roll”.

Sa ei saa oma isiklikke tõekspidamisi inimestele tagasi peegeldada. Keerulisemates ja konfliktsemates olukordades on alati mingid raamid, millest sa välja minna ei saa. Samas ei saa vallavanemat minu meelest vaadata päris tavalise ametnikuna. Mitte et ta saaks teha midagi õigusruumist väljapoole jäävat, aga ta peab mõnel hetkel olema omamoodi puhver.

Sinul on sellest rollist kogemus kahes omavalitsuses. Kõigepealt Kärlal, nüüd Lääne-Saares. Kas need on kaks erinevat lugu?

Vallavanem töötab korraga n-ö sissepoole ja väljapoole ehk juhib meeskonda ja teenib kodanikke. Selles plaanis erinevusi pole. Samas, kui väikeses vallas on vallavanem sageli üsna detailideni kursis paljude valdkondadega, siis suuremas omavalitsuses on selleks valdkonna spetsialistid. Kõiki asju ei pea lahendama vallavanem isiklikult.

Töö on siis lihtsam?

Ma ei ütleks. Inimeste hulk, mastaap ja seetõttu ka vastutus on suurem.

Kaarma, Kärla ja Lümanda liitumisel tekkinud Lääne-Saare vald saab peagi kaheaastaseks. Mis on selle aja jooksul kõige olulisemad uue omavalitsusega seotud tähelepanekud?

Kõigepealt see, et ühinemine tekitab mingiks ajaks teatud “halli ala”. See tähendab, et ei ole päris täpset ülevaadet, mis seisus liitujad ühes või teises valdkonnas on. Näiteks meie ühinemisel oli Kärla ja Lümanda olukord maareformi ja teede munitsipaliseerimise osas võrreldes Kaarmaga kehvem. See ei seganud küll omavalitsuse igapäevast toimimist, kuid vajas siiski pühendumist, milleks aga ametnikel pahatihti lihtsalt aega ei jätkunud. Mõnes kohas oled sunnitud edasiminekuks piltlikult öeldes kolm sammu tagasi minema.

Äkki oli tegu konkreetse ühinemise spetsiifikaga?

Võib-olla. Aga esimesel aastal oli meil järeleaitamist ja ühtlustamist päris palju. Mõeldes järgmise ühinemise peale – hea, kui igal osalisel oleks oma hetkeseisust ülevaade. Siis on teada, kuhu tuleb panna mingil ajal oluliselt rohkem ressurssi.

Ühinemise juures peaks see olema elementaarne.

Meil on suurvalda silmas pidades pea terve järgmine aasta aega asju n-ö korda sättida ja meie kogemust tasuks arvestada, et ei käidaks samu ämbreid läbi.

Lääne-Saare valla loomise ja käivitamisega seoses on liitunud valdade puhul kasutatud väljendit “erinevad valitsemiskultuurid”. Kas need on suudetud nüüdseks mingiks uueks ja ühiseks sulatada?

Me oleme olnud päris tublid. On paratamatu, et mastaapide muutudes muutuvad ka struktuurid. Kui väiksemas omavalitsus on info liigutamine väiksema aparaadiga lihtsam, siis Lääne-Saares ei ole see päris nii. Võib juhtuda, et mõnest korraldusest saavad need, keda see puudutab, teada otsuste tegemise hetkel.

On kurdetud, et info justnagu ei liigu, aga kui inimestega vestelda, siis takistusi justnagu ei ole olnud. Eks me pingutame, et info liikumist parandada. Me tegutseme siiski teadmises, et oleme inimeste jaoks.

Andres Tinno kevadine taandumine vallavanema ametist oli ka isiksuste ja “kultuuride” kokkupõrge? Sina oled ametis olnud seitse kuud. Kui, siis mis on selle aja jooksul valla juhtimises muutunud?

Eks ta oli, jah, natuke kokkupõrge. Andres Tinno tajus enda suhtes vastuseisu ja arvas, et samm tagasi laseb vallal edasi areneda. Muutused on kindlasti toimunud, sest inimesed on juhina erinevad. Andresel on ettevõtja taust ja erasektoris on tempo otsuste tegemisel sootuks erinev avalikust sektorist.

Tema ainult tulistas, sina vahepeal laed ka?

Võib ka nii öelda. Aga ma olen täiesti veendunud, et omavalitsuse juhtimise juures peab olema erasektori kogemust. Kui kaks poolt töötavad koos, siis omavalitsus ainult võidab.

Tiina Luksi on nimetatud ka vallavanemaks Andres Tinno juhitud vallas. Mida sellest arvata?

Igaüks võib arvata, mida tahab. Meie tegevuse aluseks on ühinemisleping, sellest me kõrvale kaldunud ei ole. Andres Tinno on volikogu liige, valitsus viib aga ellu volikogu tahet. Me loomulikult suhtleme, aga mingeid käsulaudu esmaspäeva hommikul mulle kindlasti ette ei anta.

Kuidas ühinemislepingu täitmine on läinud?

Järgmise aasta lõpuks ilmselt päris kõigele joont alla ei saa. Aga praegu peaks ikka üle kahe kolmandiku kavandatust tehtud olema. Vastne eelarvestrateegia näeb tuleval aastal ette Lümanda keskuse rekonstrueerimise alustamise, töö käib Lümanda kooli renoveerimisprojektiga, millele loodame toetusraha saada. Lisaks on kokku lepitud Aste klubi ja kooli spordiväljaku kordategemine. Kui need asjad käima lähevad, oleme tublid olnud.

Raha ikka jagub? Ühinemistoetus on nüüdseks ju otsas.

Ühinemistoetust ei ole niisama ära kulutatud, vaid kasutatud nii palju kui võimalik investeeringute tegemisel.

Milline on kogukondade tagasiside? Valla Facebooki lehel on foto Kärla ja Lümanda piirkonna sädeinimeste kohtumisest 27. oktoobril, kus inimesed istuvad laua ümber mornide nägudega. On’s olukord tõesti nii hull?

Eks seal olid teemad, mis palju nalja ei teinud, alates prügimajandusest kuni reovee käitlemiseni. Aga paar korda sai nalja ka. Kogukondadest on minule tulnud tagasiside olnud valdavalt positiivne. Jah, külade päevad ei ole olnud mingid massiüritused, aga seal inimestega kohtudes olen kuulnud, et elu on läinud paremaks ja vallavalitsus kuulab kogukondi.

Koostöö kogukondadega on oluline ja arvan, et meil on see hästi käima läinud. Olgu rõõm või mure, see peaks vallamajja jõudma. Meie infotöötaja üks kohustus ongi külavanematega ühenduse pidamine, neil on väljund olemas. Samas peab aru sama, et üleöö ei juhtu ühinemise järel midagi.

Suur-Saaremaa tekkimisega seoses on üks kartusi kodanike ja eri piirkondade esindatuse vähenemine. Milline on Lääne-Saare kogemus?

Kui volikogu vaadata, siis on erinevad paikkonnad kõik esindatud, külaelukomisjonis samuti. Ma ei saa öelda, et kodanike häält ei arvestata.

Kas erinevad piirkonnad saavad ka ühele lainele? Muratsi ja Karala on erinevad kandid.

Kõik on kinni inimestes. Kui mõni kant ei taha kõnelda sama keelt, siis ei tähenda see, et nii peaks igaveseks jääma. Samas on erinevate piirkondade inimeste vajadused paratamatult erinevad ja mõne kandi mure võib teiste jaoks olla arusaamatu. Aga peame aktsepteerima kõikide muresid ja arvamusi.

Lääne-Saare identiteedist me ilmselt rääkida ei saa.

Kõige tugevam on meis kõigis kindlasti saarlase identiteet. Ühinemisleping näeb ette kogukonnakogude moodustamise võimaluse ja Lääne-Saares saab neid teha üsna palju. Ja need ei pruugi isegi mitte kattuda varasemate valdade piiridega.

Nädala pärast algavad Suur-Saaremaa ühinemisega seotud valdades rahvaküsitlused. Milline on sinu üleskutse Saaremaa inimestele?

Mina olen veendunud, et Saaremaa on üks tervik. Ühtsena on meie asja ajamine kõige mõistlikum. Mul on pisut kahju, et seda ühise Saaremaa otsust pole tehtud varem, kuigi võimalusi on olnud. Kindlasti ei lahene kõik mured 1. jaanuari hommikul 2018. Uus omavalitsus on väljakutse nii ametnikele ja otsustajatele kui ka kodanikele.

Mida suurem hulk inimesi küsitluse ajal arvamust avaldab, seda selgem on pilt. Väikese osalusprotsendi puhul on väga raske öelda, milline on siis inimeste tegelik seisukoht ja kas mitteosalemine tähendab protesti või hoopis nõusolekut. Seepärast soovitan kindlasti küsitluse käigus oma tahet väljendada.

Print Friendly, PDF & Email