Linn ei toeta Ahto Levi mälestuse jäädvustamist

1988: Saaremaa X kirjanduspäeval annab autogrammi kirjanik Ahto Levi.  TÕNU VESSIK / EESTI FILMIARHIIV

1988: Saaremaa X kirjanduspäeval annab autogrammi kirjanik Ahto Levi.
TÕNU VESSIK / EESTI FILMIARHIIV

Kuressaare linnavalitsus ei toeta koduloo- ja kultuurihuvilise Urve Kirsi ettepanekut panna mälestusplaat kirjanik Ahto Levi endisele kodumajale Lootsi tn 6.

Urve Kirss ütles, et praegune majaomanik on selle ideega igati päri. Samuti toetab tema sõnul mälestusplaadi panemist Lootsi tänava põliselanik Peeter Jalakas. Kirss leiab, et Ahto Levi elulugu, mille kirjanik on jäädvustanud autobiograafilises romaanis “Halli hundi päevik”, on saarlase identiteedi mõistmises ja selle ajaloo jäädvustamises suure tähtsusega. Samuti väärtustataks mälestusplaadi avamisega Tori linnaosa.

Plaadil võiks Kirsi ettepanekul seista: “Kirjanik Ahto Levi, kodanikunimega Levi Lippu 1931–2006, “Halli hundi päeviku” autor.”

Linnavalitsus ideega päri ei ole. Nimelt toimus 19. oktoobril linna kunstinõukogu koosolek, kus arutati muu hulgas ka Kuressaare ajaloo- ja ehitismälestiste ning kultuurilooliste objektide tähistamise teemat. Nõukogu leidis, et Ahto Levi on Kuressaarega seotud põhiliselt ainult oma pärituolu kaudu ning ei ole Eesti ega Saaremaa kultuuripildis nii oluline persoon, et tema sünnikodu peaks esmajärjekorras tähistama.

Linnavalitsus on aga ette pannud alustada 2017. aastast koostöös Saaremaa muuseumi ja muinsuskaitseametiga oluliste objektide tähistamist linnas ühtse kujundusprintsiibi alusel. Selleks koostatakse nimekiri, mille põhjal tehakse siis edasised valikud. Linnavalitsuse soov on tähistada Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks ehk 2018. aastaks võimalikult suur osa Kuressaare linnale olulistest ajaloo- ja ehitismälestistest ning kultuuriloolistest objektidest.

Ahto Levi oli Kuressaares sündinud kirjanik, kes kirjutas vene keeles. Kireva elulooga mehel tuli veeta aastaid vangilaagrites, kuid alates 1968. aastast elas ta kutselise kirjanikuna Moskvas. Pärast “Halli hundi päevikut” (ilmus 1968) kirjutas ta mitmeid teisigi romaane.

“Halli hundi päeviku” ainetel väntas Mosfilm aga filmi, mis valmis 1971. aastal. Saaremaal ja Muhumaal filmitud linateose pealkiri on “Tagasipöördumine ellu”.

 

Print Friendly, PDF & Email