Saarlane saab peksa kodus ja peol (5)

01_saartehaal_18oktoober.inddHiljutisest uuringust selgus, et saarlased kardavad enim vargusi. Samas näitab registreeritud süütegude struktuur, et suurim oht on Saaremaal sattuda hoopis vägivallakuritegude ohvriks.

“Seda täpsemalt lähisuhtevägivalla ja ühiste pidude käigus tekkinud tülide tagajärjel,” selgitas Kuressaare politseijaoskonna juht Rainer Antsaar. Pühapäevase seisuga on tänavu langenud Saaremaal vägivallakuriteo ohvriks 75 inimest. Mullu samal ajal oli vägivallakuritegude ohvreid koguni 103.

Varavastaste kuritegude, sh varguste ohvriks, on tänavu langenud vaid 27 inimest, eelmisel aastal samal ajal oli ohvreid 49.

Teiseks kummitavad saarlasi liiklusega seotud ohud. “Kui siia juurde tuua liiklusõnnetuses kannatada saanud, siis 2015. aastal oli 46 kannatanut ja sel aastal 27, kellele lisaks on kahjuks ka kolm hukkunut,” märkis Antsaar.

Mainitud turvalisuse tunnetamise uuring viidi siseministeeriumi tellimusel läbi tänavu suvel ja Saare maakonnast küsitleti 80 inimest. Üldist turvalisuse tunnetust puudutas küsimus, kui ohustatuna end või oma pereliikmeid järgmiste süüteoliikide või olukordade puhul tuntakse.

Politseijuhi sõnul oli välja pakutud 12 süüteoliiki või ohuolukorda ja loetletud olukordadest tundsid end enim ohustatuna Ida-Virumaa elanikud ja vähim Saare maakonnas elavad inimesed.

Pakutud variandid olid: liiklusega seotud ohud, tulekahjud, vargused kodust, suvilast ja autost, narkokuritegevus, loodusõnnetused, merereostus, uppumine, tänavavargused, füüsiline vägivald avalikus ruumis, salakaubandus, inimkaubandus või muu.

Antsaare sõnul selgus kolme enam tunnetatud ohu väljavalimisel, et saarlased pelgavad tõesti enim varguse ohvriks langemist. Järgnesid tulekahjud ja liiklusega seotud ohud.

Üle poole vastanutest leidis seejuures, et inimesed peaksid ka ise aktiivselt kodukoha turvalisuse tagamises osalema ja see ei peaks olema vaid professionaalsete organisatsioonide pärusmaa. “See on vastanutest kõige kõrgem tulemus, mille üle on väga hea meel,” tunnistas politseijuht.

Kui hinnata saarlaste kartust varguste ohvriks langeda reaalselt registreeritud süütegudega, siis selgub, et varavastaste süütegudega seotud info laekumine politseile on võrreldes möödunud aasta üheksa kuuga olnud üsna samas suurusjärgus.

Seejuures on viimastel aastatel aina vähem alustatud kriminaalmenetlusi. Algatatud väärteomenetluste arv on küll samas suurusjärgus ning kogukonna ja piirkonda külastavate inimeste pöördumistega politsei poole on sama lugu.

Mis puutub varavastaste süütegudega seotud kahjudesse, siis neidki on olnud pea sama palju, kuid erinevusena võib välja tuua, et igal aastal suureneb toetusskeemidega seotud kelmusjuhtumite osa.

Et saarlased pelgavad aga enim vargusi, siis tõdes politseijuht, et vargusi ei saa küll alati ette näha, kuid riskide maandamiseks on võimalik teha nii mõndagi. “Alustame sellest, et me ei jäta oma vara järelevalveta ja lukustamata nähtavale kohale ning muudame turvalisemaks ruumid, kus hoiame väärtuslikke esemeid,” soovitas ta.

Politsei tegutseb iga päev selleks, et kurjategijaid tuvastada ja nende teod kohtuniku ette viia. Kogukond saab maakonna turvalisuse suurendamisel kaasa aidata, võttes kurjategijatelt soodsad võimlaused kuriteo toimepanemiseks. “Seetõttu ongi väga oluline mõista, et pelgalt ohtude teadvustamine meid ohtudest ei säästa, vaid peame ka oma käitumist nende teadmiste järgi juhtima ja kujundama,” rõhutas Rainer Antsaar.

"Alustame sellest, et me ei jäta oma vara järele-valveta ja lukustamata nähtavale kohale ning muudame turvalisemaks ruumid, kus hoiame väärtuslikke esemeid," manitseb Kuressaare politseijaoskonna juht Rainer Antsaar fotol paremal). IRINA MÄGI

“Alustame sellest, et me ei jäta oma vara järele-valveta ja lukustamata nähtavale kohale ning muudame turvalisemaks ruumid, kus hoiame väärtuslikke esemeid,” manitseb Kuressaare politseijaoskonna juht Rainer Antsaar fotol paremal).
IRINA MÄGI

 

Print Friendly, PDF & Email