Talunik Ivo Lepik müüs külmkambri ja vähendab lammaste põhikarja       

SUUND TEENUSELE: Ivo Lepik keskendub edaspidi lambakasvatuse asemel teenustööde pakkumisele. MAANUS MASING

SUUND TEENUSELE: Ivo Lepik keskendub edaspidi lambakasvatuse asemel teenustööde pakkumisele.
MAANUS MASING

Eiklas asuva Sarapiku talu peremees Ivo Lepik müüs maha neli aastat tagasi lambaliha säilitamiseks soetatud külmhoone ja vähendab lammaste põhikarja.

“Kui ma olen nüüd siin 12 aastat lambaid pidanud ja ostsin külmhoone, siis ei tähenda see, et peab elu lõpuni niimoodi jätkama,” ütles Ivo Lepik, kelle sõnul mõeldakse talus edaspidi rohkem teenustööle, heinatootmisele ja -müügile ning abikaasa Anne Lepiku vilditöökoja arendamisele.

Kui veel mõni aasta tagasi oli Eikla lambakasvatajal rohkem kui 200-pealine põhikari, siis sel kevadel oli põhikarjas vaid 120 lammast. “Ega see lambakasvatus ole nii lilleline, kui paberi pealt võib paista,” lausus Ivo Lepik, kelle lambapidamise idüll hakkas rebenema pärast esimesi hundirünnakuid 2011. aastal.

“Kui mul kolm aastat käidi murdmas, siis energia ja rahalised vahendid, mida sellega toimetulemine nõudis, võttis kuidagi selle hoo maha,” rääkis Lepik, kelle karjast murdsid hundid ühel aastal 46 lammast.

Lambakasvatus elatusallikana sõltub Ivo Lepiku sõnul paljuski sellest, kui suurelt asi ette võtta. 15–20 lammast võib olla hobitalunikule abiks, ent paljudel suurtel tootjatel on kasumlikult majandada keeruline. “See peaks nagu ära elatama, aga kui panna kaalukausile heinatehnika või teenus, mis sa sisse ostad, siis ei ole lambamüümisega lihtne kasumisse jääda,” tõdes põllumees.

Külmkambri kuu alguses Andruse mahe- ja turismitalule müünud Ivo Lepik ütles, et lambaliha müümisega mingit tulu teenis, kuid vilditöökoja arendamine tundub perspektiivikam. “Kõrval asuv vilditöökoda vajab laiendamist ja otsustasime seda teha külmhoone ruumi arvelt,” selgitas Sarapiku talu peremees. “Leidsime, et vilditöökoja laiendamine on olulisem, sest tööd ja nõudlust on.”

Taluniku sõnul läks tema külmutatud lambaliha valdavalt nii Kuressaare kui ka Tallinna restoranidele ja kaubast lahtisaamisega probleemi ei tekkinud. “Tallinnas oleks turgu rohkemgi – üldiselt lambalihal turgu on, kui sa ise aktiivne oled,” sõnas Ivo Lepik.

Lambakasvatamise kõrva on Ivo Lepik pakkunud juba aastaid heinatööteenust ja müünud heina. Teenuste maht moodustab talu käibest juba nii suure osa, et sel aastal jäi Ivo Lepik seetõttu investeeringutoetuse taotlusvoorus lisapunktidest ilma ja lõppkokkuvõttes ka toetusest endast. Et juba tehtud kulutused uuele traktorile, rullpressile ja heinaveokärule tagasi teenida, peab talu teenuste osakaalu veelgi suurendama. Lisaks paneb Ivo müüki 30 hektarit põllumaad ja vana tootmishoone (kunagine Eikla tibula). Kokku on talul praegu kasutusel 360 ha maad, sellest suurem osa rendimaa.

Ivo Lepik tõdes, et muudatusi ei maksa elus karta ning kunagi ammu võetud sihtidel ei tasu lasta end elu lõpuni kammitseda. “Kui on mingi uus väljakutse või tahad teise suuna võtta, siis ei maksa seda peljata,” lausus Sarapiku talu peremees.


Miks ostsite Sarapiku talu külmkambri?

ARST JA TALUNIK: Kurgisaagiga võib Andruse talu peremees Madis Tiik rahule jääda, kuigi nõudmine ületab pakkumise. AARE LAINE

Andruse mahetalu juht Madis Tiik: Võtame teatepulga Ivolt üle, kuna ta spetsialiseerub rohkem käsitööle. Meie eesmärk on jätkata seda, mida Ivogi tegi – tagada aastaringselt restoranidele lambalihaga varustamine ja külmhoone on siin vältimatult vajalik. Meil endal on umbes 250 lambaga põhikari ja selleks, et restoranidele oleks liha pidevalt pakkuda, ostame ühistu kaudu lambaid juurde teistelt lambakasvatajatelt. Ka võtab Andruse talu juurde karjatatavaid alasid, näiteks Undva kandis lisandub kevadel paarsada hektarit poollooduslikke kooslusi.

Print Friendly, PDF & Email