Lambakasvatajad tahavad villa kogumispunkte

Lambad Püssina pangal. MAANUS MASING

Lambad Püssina pangal.
MAANUS MASING

Hellamaa külamajas toimus esmaspäeval keskkonnaameti eestvedamisel lambavilla väärindamise nõupidamine, kus räägiti villa kasutamisest ehitusmaterjalina ja pakuti välja idee, et jäätmejaamade juurde võiks rajada lambavilla kogumispunktid.

Lammaste arv on Eesti saartel viimastel aastatel jõudsalt kasvanud, sellele on kaasa aidanud uute karjamaade kasutusele võtmine poollooduslikel aladel.

“Projekti “LIFE to Alvars” raames taastatakse suurtel pindaladel saartele iseloomulikke kadakasi karjamaid ehk loopealseid ning paljudel projektiga liitunud lambakasvatajatel on seetõttu võimalik loomade arvu suurendada,” selgitas projekti koordinaator Annely Esko.

Lammaste kasvatamisega kaasneb ka lambavilla tootmine. Villast, mis kunagi oli suure väärtusega, on praeguseks saanud kohati tülikas jääde, millest vabanemine on kulukas ja keerukas protsess. “Lambavilla traditsiooniline kasutus käsitöös on oluliselt vähenenud ning seetõttu tekkis idee, et tuleb leida alternatiivseid lambavilla kasutamise võimalusi,” märkis Esko.

Katrin Kabun OÜ-st FutinDesign tutvustas lambavillast toodetud komposiitmaterjali, mida on võimalik kasutada ehitusmaterjalina. Kabuna sõnul sobib vill paljudeks toodeteks ja ehitusmaterjalina saab kasutada sellist villa, mis käsitööks ei sobi. Lambavill on heli-, tule- ja niiskuskindel, lisaks on see biolagunev. Just selliseid omadusi üritatakse sünteetiliste materjalide juures matkida.

Katrin Kabun tõi ka näiteid maailmast, kus lambavilla on kasutatud villast, savist ja vetikatest telliskivide tootmiseks. Lisaks annab villast teha tugevat plastikusarnast materjali, millest saab pressida laudu või toole.

Lambavillast saab teha ka soojustusmaterjali. Morten Killak Estria Metall OÜ-st tutvustas Austrias Isolenawolle kaubamärgi all toodetud lambavillast soojustusmaterjali. Tootmisprotsess on lihtne: vill seotakse nõelumistehnikaga kivivilla-sarnaseks massiks ja töödeldakse looduslikel sooladel põhineva ainega, mis muudab materjali koitamiskindlaks.

“Sellist toodet ei tee Eestis praegu keegi, aga see võiks olla väga hea võimalus lambavilla väärindamiseks,” märkis Esko. Lambavillast soojustuse eelised on naturaalsus, helikindlus ja hea niiskusdünaamika.

Kohtumisel tõdeti, et praegu on peamised probleemid lambavilla ühtse kogumissüsteemi puudumine ning töötlemise juures on kulukaim ja keerukaim villa pesemine. Pesemata villal aga kasutus pea puudub – seda ei saa masinatega kraasida. Ka on pesemata villal ebameeldiv lõhn ja see meeldib koidele.

Pestud villast saaks Esko sõnul valmistada paljusid tooteid ja tehnoloogia selleks ei ole keerukas, kuid paraku puuduvad Eestis suuremale kogusele mõeldud pesemismasinad.

Järgmisel kuul on kavas järgmine nõupidamine, kus arutatakse villa kogumise ja pesemisega seotut.

Print Friendly, PDF & Email