Salmel valmistati taskuid, Muhus põllepitse

TÖÖ KÄIB: Helgi Veel ja Heli Õun Helgi tanuga, mis nõuab veel natuke aega ja vaeva.  RAIDO KAHM

TÖÖ KÄIB: Helgi Veel ja Heli Õun Helgi tanuga, mis nõuab veel natuke aega ja vaeva.
RAIDO KAHM

Käsitöösõbrad kogunesid laupäeval käsitöökodades Astes, Salmel ja Muhus.

Kuuendat aastat järjest kutsus Eesti rahvakunsti ja käsitöö liit korraldama üritusi algatuse “Käsitöökojad üle maa” raames ning ka tänavu võeti kutse Saare maakonnaski vastu. Algatuse eesmärk on ühel päeval aastas kõik koos ja traditsioonilisi ettevõtmisi korraldades väärtustada unikaalset käsitööd ja tunda heameelt koostegemisest. Läbiv teema oli sel korral rahvarõivad.

Aste klubis korraldati 22. oktoobril Kaarma kihelkonna rahvarõivaste näitus. Lisaks riiete uudistamisele said huvilised ise punuda rahvuslikke paelu, kududa kõlapooka ja tikkida tanu. Muusika eest hoolitses kandlemängija Tiia Tasane.

Aste käsitööringi juhendaja Heli Õun selgitas, et ka ühe kihelkonna piires võisid rahvariided olla küllaltki erinevad ja seetõttu otsustatigi näitus korraldada. Õun märkis, et Aste klubis on ka varasematel aastatel oktoobris üheks päevaks käsitöökoda avatud. Kui esimesel korral see veel väga palju huvilisi kohale ei meelitanud, siis aastate jooksul on käsitöösõprade hulk Aste kandis kasvanud.

Näitusele tõi rahvariided ka Helgi Veel, kes on osalenud MTÜ KadakMari koolitusel “Rahvarõivas – puhas ilu”. “Pittu minemata ei jää, aga tanu on veel pooleli,” lausus ta, viidates, et peakattega tuleb tal veel veidi vaeva näha. Veel rääkis, et rahvariideid tahtis ta endale juba ammu saada. 2014. aastal alguse saanud koolitus andis talle võimaluse ja oskused need ise valmistada.

Salme põhikoolis organiseeris Tiia Kobin käsitöökoja “Sõrve lahttasku valmistamine”, mille viis läbi Mari Lepik. Kobin ütles, et töökojas osales 12 inimest. “Mari Lepik tegi sel teemal põhjaliku ettekande ja seejärel asuti üheskoos valmistama kaheksat Anseküla lahttaskut Salme kooli segarahvatantsurühmale,” rääkis ta. Ühiselt jõuti valmis taskute põhikaunistustega. Käsitöötundides saavad Salme kooli vanemate klasside õpilased nüüd tööd jätkata.

Mari Lepik selgitas, et Anseküla kihelkonna lahttaskud olid omal ajal praktilised esemed, mis küll üleni “kulla ja karraga” kaeti. “Lapikestki maad ei jäetud kaunistamata,” märkis ta. Lepiku sõnul tasku kaunistamises midagi üleliia keerulist ei ole, kuid mõneti raskem on leida infot, kuidas need taskud kunagi välja nägid. Lepik ise on uurinud Eesti Rahva Muuseumi kogudes olevaid lahttaskuid. “Seal on neid üks kümmekond,” sõnas ta.

Muhu saarel tuldi kokku Liiva ühisturustuskeskuses Muhu käsitööseltsi Oad ja Eed ruumis. Sealse õpitoa teemaks olid Muhu põllepitsid, huvilisi juhendasid Meeli Kramm ja Ülle Kuusk.

Print Friendly, PDF & Email