Tapatöö tekitab õõva (25)

AJAB HARJA PUNASEKS: Aktiivne linnujaht käib Papilaiu-nimelisel looduskaitsealal, millest mõnisada meetrit eemal asuvad elumajad. Jahituristid jagavad oma pilte tihti sotsiaalmeedia vahendusel. FACEBOOK

AJAB HARJA PUNASEKS: Aktiivne linnujaht käib Papilaiu-nimelisel looduskaitsealal, millest mõnisada meetrit eemal asuvad elumajad. Jahituristid jagavad oma pilte tihti sotsiaalmeedia vahendusel.
FACEBOOK

Saaremaal viimasel ajal tuliseks teemaks kerkinud itaallaste linnujahti võib looduskaitsjate hinnangul võrrelda eetilisest vaatenurgast trofeede küttimisega Aafrika rahvusparkides.

Maire Forsel uusTaas tõstatus teema pühapäeval, kui Delfi uudisteportaalis ilmus Leisis elava ettevõtja Maire Forseli (fotol) blogis avaldatud linnujahti kritiseeriva materjali põhjal artikkel, mida illustreeris pildimaterjal kümnete Leisi kandis tapetud lindude juures poseerivatest lõunaeurooplastest.

“Ma ei ole küll jahiseaduse muudatuste ja arengutega väga tuttav, aga on hämmastav, et selline tegevus on võimalik,” ütles botaanik Toomas Kukk.

Ta selgitas, et looduslikud rohumaad on läbi aegade olnud lindudele rändel tähtsad toitumis- ja puhkamisalad ning lindude massiline tapmine neis paigus on arusaamatu. “Tundub, et selle jahi mõte on ainult oma küttimisoskuste katsetamine ilma igasuguse praktilise vajaduseta.”

Nii mõnelegi looduskaitsjale jääb arusaamatuks, kuidas lubab riik korraldada rändel olevate suleliste tapatalguid kaitsealadel, kuhu Euroopa Liidu maksumaksja on andnud raha niitude taastamiseks ja hooldamiseks ja ka nendele samadele lindudele rändel turvalise keskkonna loomiseks. Looduskaitsjad kulutavad raha, et mingi meie ökosüsteem toimiks võimalikult traditsiooniliselt ja terviklikult, et linnud peatuksid niitudel, kus nad on peatunud aastatuhandeid.

Pärandkoosluste taastamiseks, hooldamiseks ja ka rändel olevate lindude poolt põllumeestele tekitatud kahju kompenseerimiseks lähevad üüratud summad. Eriti küüniline on selles kontekstis lindude küttimiskohana välja pakkuda Matsalu rahvuspargi naabrust, kuivõrd Matsalu kaitseala on loodud muu hulgas ka läbirändavate lindude kaitseks.

Eesti ornitoloogiaühingu linnukaitse programmijuht Veljo Volke ütles, et lindude massiline küttimine viib selleni, et linnud hakkavad laskmiskohti vältima. “Kui on tegemist kaitsealaga, mis on kaitse alla võetud lindude rände peatuspaigana, siis on küsimus, kas see täidab oma eesmärki või ei täida,” märkis Volke.

Veljo Volke sõnul on keskkonnaamet tellinud kaitstavatel aladel linnujahi pidamist käsitleva analüüsi. “Võin konkreetselt öelda, et hakkame tegema ühte suuremat analüüsi selle kohta, kuidas on lood jahikeeluga aladega – kas neid on mõistlikult vähe või mõistlikult palju või kuhu peaks neid juurde tegema,” rääkis Volke, kelle kinnitusel võtab analüüs linnuküttimise teema pulkadeni lahti. Praegu on igasugused piirangud hoiualadel üpriski leebed. Volke sõnutsi piirduvad piirangud tegelikult sellega, et teatud tegevus, nagu ehitamine, tuleb keskkonnaametiga kooskõlastada.

Veljo Volke lisas, et itaallaste linnujaht on ornitoloogiaühingus teemaks olnud juba paar aastat. “Seesama jahituristide laamendamine on olnud tõsine teema ministeeriumi, keskkonnaameti ja ka keskkonnainspektsiooniga,” rääkis Volke, kelle sõnul tegid linnukaitsjad ettepaneku panna lastavate lindude arvule piir. “Näiteks üks hani ja kolm parti, aga see ettepanek sumbus, sest ei olnud lihtsalt viljakat pinnast sellele ettepanekule.”

Volke hinnangul pärsiks lindudele küttimislimiidi seadmine väga tugevalt kaugelt tulevate turistide indu Eestisse tulla. “Kohalikud mehed saaksid lindu rahulikult edasi lasta, intelligentselt, nagu nad üldiselt teevad, aga jahiturismile paneks see mõistlikud piirid,” lausus Volke. “Võib-olla mõni mõistlik soomlane tuleb ka veel, aga itaallased jääksid tulemata.”

Veljo Volke märkis, et ornitoloogiaühing on teinud ka ettepaneku karmistada karistusi linnujahi eeskirjade rikkumise eest. “Näiteks jahirelva konfiskeerimisõigus – tõenäoliselt oleks see nendele meestele väga valus,” lausus ornitoloog, kelle sõnul on praegu seadusega võimaldatud trahvide tegemine ebatõhus meede, kuivõrd nende trahvide sissenõudmine välismaalt osutub sageli väga keeruliseks, kui mitte võimatuks.


KOMMENTAAR

Tõnu Traks, keskkonnaministeeriumi jahindusnõunik:

Eesti riigi väljatöötatud reeglid võimaldavad praegu linnujahti. Mis puutub Leisi valla juhtumisse, siis inimesele (Maire Forsel – toim) ei meeldi seal jahipidamine. Samas need ei ole seal tema maad, kus jahti peetakse.

Meil on see häda, et me kevadel linnujahti ei tee ja sügisel langeb haneliste rändeaeg paari nädala peale. Siis võib juhtuda küll, et lastakse neid rohkem, aga samas üldarv ei ole ju mingi märkimisväärne. Me laseme põtru sama palju kui hanesid, on seda siis palju või vähe?

Ma soovitaks mõnele põllumehele helistada ja küsida, mis nemad asjast arvavad. Ma vastan igal kevadel põllumeeste küsimusele, et miks hanesid nii palju on ja miks nad kõik nahka pistavad. Mõnele ei meeldi see jaht, aga muudmoodi me arvukust maha ei saa ka.

 

Print Friendly, PDF & Email