Lambakasvatajad soovivad villa kogumispunktide rajamist

Hellamaa külamajas toimus esmaspäeval keskkonnaameti eestvedamisel lambavilla väärindamise nõupidamine, kus räägiti villa kasutamisest ehitusmaterjalina ja pakuti välja idee, et jäätmejaamade juurde võiks luua lambavilla kogumispunktid.

Lammaste arv on viimastel aastatel Eesti saartel jõudsalt kasvanud ning sellele on kaasa aidanud uute karjamaade kasutusele võtmine poollooduslikel aladel.

„Projekti LIFE to Alvars raames taastatakse suurtel pindaladel saartele iseloomulikke kadakasi karjamaid ehk loopealseid ning paljudel projektiga liitunud lambakasvatajatel on seetõttu võimalik loomade arvu suurendada,“ selgitas projekti koordinaator Annely Esko.

Lammaste kasvatamisega kaasneb ka lambavilla tootmine. Villast, mis kunagi oli suure väärtusega, on praeguseks saanud kohati tülikas jääde, millest vabanemine on kulukas ja keerukas protsess. „Lambavilla traditsiooniline kasutus käsitöös on oluliselt vähenenud ning seetõttu tekkis idee, et tuleks leida alternatiivseid lambavilla kasutuse võimalusi,“ märkis Esko.

Katrin Kabun OÜ-st FutinDesign tutvustas lambavillast toodetud komposiitmaterjali, mida on võimalik kasutada ehitusmaterjalina. Kabuna sõnul sobib vill erinevateks toodeteks ja ehitusmaterjalina saaks kasutada sellist villa, mis käsitööks ei sobi. Lambavill on heli-, tule- ja niiskuskindlus, lisaks on ta biolagunev. Just selliseid omadusi üritatakse sünteetiliste materjalide juures matkida.

Katrin Kabun tõi ka näiteid maailmast, kus lambavilla on kasutatud villast, savist ja vetikatest telliskivide tootmiseks. Lisaks annab villast teha tugevat plastikusarnast materjali, millest saab pressida laudu või toole.

Lambavillast saab teha ka soojustusmaterjali. Morten Killak Estria Metall OÜ-st tutvustas Austrias Isolenawolle kaubamärgi all toodetud lambavillast soojustusmaterjali. Tootmisprotsess on lihtne: vill seotakse nõelumistehnikaga kivivillasarnaseks massiks ning töödeldakse looduslikel sooladel põhineva ainega, mis muudab materjali koitamiskindlaks.

„Sellist toodet praegu Eestis keegi ei tooda aga see võiks olla väga hea võimalus lambavilla väärindamiseks,“ märkis Esko. Lambavillast soojustuse eelised on naturaalsus, helikindlus ning hea niiskusdünaamika.

Kohtumisel tõdeti, et praegu on peamised probleemid lambavilla ühtse kogumissüsteemi puudumine ning töötlemise juures on kulukaim ning keerukaim villa pesemine. Pesemata villal aga kasutus pea puudub – seda ei saa masinatega kraasida. Ka on pesemata villal ebameeldiv lõhn ja see meeldib koidele.
Pestud villast saaks Esko sõnul valmistada erinevaid tooteid ja tehnoloogia selleks ei ole keerukas, kuid suuremale kogusele mõeldud pesemismasinad Eestis puuduvad.

Järgmisel kuul on kavas järgmine nõupidamine, kus arutatakse villa kogumise ja pesemisega seotut.
Uudistetoimetus

Print Friendly, PDF & Email