Kuidas teha pere toidulauda puutuvaid valikuid?

OSKAB NÕU ANDA: Ämmaemanda ametit pidav Marje Altrov töötas varem koos günekoloog-endokrinoloogiga ja sealt tuli kogemus toitumisalases nõustamises. MAANUS MASING

OSKAB NÕU ANDA: Ämmaemanda ametit pidav Marje Altrov töötas varem koos günekoloog-endokrinoloogiga ja sealt tuli kogemus toitumisalases nõustamises.
MAANUS MASING

Pereema Marje Altrov (28) hoolitseb neljaliikmelise pere igapäevase toidu eest. Laua taga on söögiajal poisid Eke ja Mirko ning pereisa Johannes (29). Tean, et pereema on puhta, lisanditeta toidu eelistaja.

“Praegu teen küll kompromisse, sest muidu ei jõuaks,” räägib Marje. Küll aga jälgis ta pere toidulauda teadlikult poiste esimestel eluaastatel, kui laste immuunsüsteem alles välja kujunes. Majanduslikult ei olnud tol ajal võimalik toidulauda väga mitmekesisena hoida, kuid koduseid puu- ja köögivilju oli laual nii palju kui võimalik.

“95 protsendi ulatuses sõime ikkagi kodus tehtud toitu – enda keedetud ja enda maitsestatud,” selgitab Marje. “Me ei söönud vorsti, ei ostnud poolfabrikaate. See oli teadlik valik.”

Nüüd tuleb vahel pooleldi valmis tehtud toite kasutada, iga päev ei jõua mitme tegemise kõrvalt kõiki sööke algusest lõpuni kodus ise valmistada. Marje jälgib aga endiselt, milliseid lisaaineid on toidu valmistamisel ja säilitamisel kasutatud.

Kindlasti vaatab ta, et toidu valmistamisel ei oleks kasutatud maitsetugevdajat naatriumglutamaati (E621), mis on mürgine ja võib tekitada sõltuvust. Osa värvi, maitset või pikaajalist säilimist tagavaid aineid võib lastel põhjustada näiteks hüperaktiivsust. Marje teeb oma sõnul valiku vähem lisaaineid sisaldavate toiduainete kasuks.

Kaie Saar

Täispikk lugu ilmus laupäevases Saarte Hääles.

Print Friendly, PDF & Email