Õpituge vajab veerand õpilastest (4)

KLASS ÜHELE: Eripedagoog Madli Mikli veedab oma õpilasega päevad just sellises pisikeses hubases klassiruumis. MAANUS MASING

KLASS ÜHELE: Eripedagoog Madli Mikli veedab oma õpilasega päevad just sellises pisikeses hubases klassiruumis.
MAANUS MASING

Sarnaselt Eesti keskmisele näitajale vajab Saare maakonnas õppetöös erineval tasemel lisatuge ligikaudu 22% õpilastest. Nemad on haridusliku erivajadusega õpilased.

Pahatihti arvatakse, et haridusliku erivajadusega õpilased õpivad vaid erikoolides. Tegelikult pole asi üldse nii hirmus eriline või teistmoodi. Haridusliku erivajaduse lapsi jätkub pea igasse maakonna tavakooli.

Haridusliku erivajadusega ongi enamasti tavakoolis õppiv laps, kes koolis määratakse näiteks logopeedi vastuvõtule, kuna tal võib-olla ei tule lugemine kohe nii ludinal välja või vajab ta  rohkem järeleaitamist mõnes õppeaines. Need on vaid mõned näited paljudest.

Saaremaa Rajaleidja keskuse juhi ja just nende probleemidega tegeleva maakondliku nõustamiskomisjoni esimehe Inga Teäre sõnul vajab Saare maakonnas lisatuge umbes 22% õpilastest, seega ligikaudu 700 õpilast.

“Kui laps vajab mingisugustki erilähenemist, siis märgitakse ta kooli poolt vastavas registris ära,” selgitab Teär ja lisab, et teatud tasandini tegelevad lapse erivajaduse määramise ja talle vajaliku tugiõppega koolid ise. Statistika näitabki, et 75% haridusliku erivajadusega lastest õpib tavakooli tava­klassis, 10% õpib tavakooli eri­klassis ning 15% erikoolides.

Peab aru saama

Teäri sõnul  vajatakse tavaliselt õppetöös tuge, veidi erinevat lähenemist või lihtsalt rahulikumat keskkonda. “Kindlasti ei tohi öelda, et lapsel on midagi viga. Iga laps on lihtsalt erinev, iga lapse võimed ja areng on erinevad. Koolis saab ja peab selliseid lapsi järele aitama.” Eriti tähtis on, et erivajadust oleks märgatud varakult ning sellega oleks tegeletud juba lasteaias.

Teäre sõnul hakkab see, kui lapsega vastavalt tema vajadustele kohe ei tegeleta, mõjutama ka lapse emotsionaalset arengut. Ta võib tunda ennast teistsugusena, mahajäänuna ja sealt edasi võivad raskused vaid süveneda. Samas on arvatud, et üks erivajadusega laps tavaklassis mõjub teistele lastele suisa hästi. See annab juba noorest east oskuse märgata abivajajat ja olla ise abivalmis.

Teäre sõnul on võimalusi erivajadustega laste aitamiseks mitmeid. Alates näiteks lihtsalt suuremast kaasamisest kuni individuaalse lähenemiseni.

Vajadusel tuleb muuta õpikeskkonda. Enamasti ollakse tavakooli tavaklassis. Juhul, kui õpilase seisund ei võimalda tal õppida tavaklassis, on järgmiseks sammuks väiksem klass, so väiksema õpilaste arvuga klass.

Seadus lubab koolil moodustada mitut eri liiki väiksemaid klasse. Näiteks psüühika-, aktiivsus-, tähele­panu- või sõltuvushäiretega lastele võib moodustada kuni neljalapselise väikeklassi, tundeelu- ja käitumishäiretega lastele kuni kaheksa ja õpiraskustega õpilastele kuni 12 õpilasega klassi.

Saare maakonnas on mitmes koolis väikeklassid olemas. Teär märgib, et kõikides koolides ei ole võimalik ja vajalik väikeklasse moodustada, kuid õppetöd saab korraldada vastavalt väike­klassi tingimustele st näiteks õpilane saab mõnda ainet õppida individuaalõppes. Väikestes koolides suudab õpetaja ka erivajadusega lastele pöörata rohkem tähelepanu ning olukorras, kus suures koolis ehk kaalutaks lapse väikeklassi saatmist, saab ta pisemas koolis tavaklassis kenasti hakkama. Sellistel puhkudel toetab ka rahulikum keskkond.

Suurtes koolides ühendatakse sageli mõningad väikeklassi ja tavaklassi ained, mis on oluline HEV laste kaasamise seisukohalt. Tihtipeale võib selleks olla näiteks kehaline kasvatus või mõni loovaine.

Kõige suuremate erivajaduste korral on vaja kasutada õppevormi, kus klassis on vaid õpilane ja õpetaja.

Inga Teär selgitab, et kool saab ise õpilase erivajadusega tegelemise suuna või individuaalse õppekava määrata teatud tasandini. Juhul kui kooli poolt määratud abinõud ei aita, asub tööle maakondlik nõustamiskomisjon. Lähtuvalt lapse probleemist ja vajadusest leitakse koostöös kooli lapsevanema ja lapsega sobiv õppe­vorm, mis viib positiivsete õpitulemusteni. Kui tegemist on keerukamate juhtudega ning lapsel on diagnoositud uuringute käigus püsiv psüühikahäire, siis on teemaks juba väikeklass või üks ühele õpe, mille puhul annab vastava soovituse juba üleriigiline nõustamiskomisjon.   Komisjoni soovitused on koolile kohustuslikud.

Õpilaste seisundite erinevusi on palju ning lastel ei pruugi alati olla näiteks raskusi arusaamisega õpitavast.

Nii võib neil olla hoopis raskusi erinevate sotsiaalsete oskuste omandamisega või hoopis keskendumisega. Haridusliku erivajadusega on ka näiteks eriti andekad lapsed, kelle jaoks on tavaline õppekava lihtsalt kesine. Samas pole saladus, et eriti andekatel inimestel on ka mitmesuguseid käitumishäireid.

Kaasava hariduse laiem eesmärk on lapsele võimetekohase hariduse ja ette­valmistuse andmine selleks, et ta tuleks iseseisvalt toime täiskasvanuna.

Õpetajaid on vaja

“Loomulikult oleks hea, kui eripedagooge oleks nii palju, kui vaja,” tunnistab Teär ja lisab, et paraku see nii ei ole. Ei ole ka kõikidel õpetajatel, kes tava­koolis hariduslike erivajadustega lastega kokku puutuvad, eripedagoogilist ettevalmistust.

Ideaalis peaks selline ettevalmistus olema iga pedagoogi pagasis. Lisaks võiks olla iga aine kohta eraldi eripedagoog, kes tegeleks väikeklasside ja üks-ühele õppega.  Mida aeg edasi, seda rohkem saavad tänapäeval õpetajaametit omandavad noored ka eripedagoogilisi teadmisi. Juba ametis olevatele õpetajatele tehakse koolitusi ning need on Teäre sõnutsi alati väga populaarsed. Tema sõnul aitavad õpetajaid just koolitused praktikutega, teoreetiline sissejuhatus igapäevatöös nii väga ei aita.

Mida keerulisemad on juhtumid, seda raskem on ka õpetajate leidmine. Isegi kui õpetajal on vastav eriettevalmistus, ei sobi alati õpetaja ja õpilane kokku.

Teär räägib, et on olnud juhtumeid, kus üks- ühele õppes proovisid enne neli-­viis õpetajat ühe õpilasega, kui leiti see, kellega õpilase koostöö sujus.

Ei saa eitada, et erinevate seisunditega õpilased võivad olla õpetajatele suisa ohtlikud. “On tubli ja õpib, kuid siis mingil põhjusel näiteks viskab õpetajat millegagi,” toob Teär äärmusliku näite.

Inga Teäre sõnul on ülimalt tähtis koostöö lapsevanemaga. “Kui kõik on koostöövalmid, siis on ka tulemused edasiviivad,” kinnitab ta. Lapsevanematele on hariduslike erivajadustega laste raskemad juhtumid väga koormavad ja keerulised.

On ka juhtumeid, kus lapsevanem ei ole alati valmis tunnistama, et tema laps vajab teistsugust lähenemist. Tõsi, vahel ei saada ka aru. Arvatakse, et laps on lihtsalt elav ja püsimatu. Samas võib olla see märk näiteks ATH-st, mis koolis omakorda nõuab oskuslikku ja erivajadusest lähtuvat lähenemist.


Mõisteid

  • Hariduslike erivajadustega on õpilane, kelle eriline andekus, õpiraskused, terviserike, puue, käitumis- ja tundeeluhäired, pikemaajaline õppest eemal viibimine või kooli õppekeele ebapiisav valdamine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus, õppeprotsessis, õpikeskkonnas (õppevahendid, õpperuumid, suhtluskeel, sealhulgas viipekeel või muud alternatiivsed kommunikatsioonid, tugipersonal, spetsiaalse ettevalmistusega pedagoogid ja muu selline) või taotletavates õpitulemustes.
  • Individuaalne õppekava on vastavalt individuaalse õppekava järgi õppimise kord, hariduslike erivajadustega õpilase jaoks koostatud õppekava, mis loob õpilasele tingimused võimetekohaseks õppimiseks ja arenemiseks.

Madli Mikli on õpetaja ühele lapsele

Saaremaa ühisgümnaasiumi õpilaskodu ülemisel korrusel on ruum, millel ütleb silt, et tegemist on 4ü klassiga. Pisike tuba ongi kui väike koopia klassiruumist. Koolilaud, tool ja tahvel täiesti olemas.  See on klass ühele õpilasele.

Eripedagoog Madli Mikli töötab selles ruumis päevast päeva ühe õpilasega, kellele komisjon on soovitanud üks- ühele õpet. Õpilase seisundiks on ATH. “Täiesti tore ja tavaline laps,” ütleb Mikli oma 10-aastase õpilase kohta. Paraku on nii, et õpilasel on keskendumine veidi keerulisem kui tavaklassis õppijal.  “Õpilasel ei ole raske tegeleda asjadega, mis teda köidavad, kuid kohe, kui ülesanne tundub raske, motivatsioon kaob ja töövõime langeb,” selgitab õpetaja.

Näiteks päeval, mil Saarte Hääl õpetajaga vestlemas käis, olid nad kudunud koos salli. Vaid käte, mitte varraste abil kudumise tehnikas. Oli olnud hirmus huvitav ja õpilane püsis ka kauem tegevuse juures. Kauem on muidugi suhteline mõiste. Vahel on ka 10 minutit väga kaua, samas kui tavaklassis tehakse seda võib-olla 30 minutit.

Samas võib õpilane ennast huvi puudumise tõttu äkki näiteks põrandale pikali visata ja teatada, et tal on igav.

“Nüüd oleme jõudnud sellisele kokkuleppele, et pikali võib olla vahetunnis,” naeratab õpetaja, et reeglid kehtivad. Madli Mikli sõnul on tal oma õpilasega selles mõttes lihtsam, et laps on hästi rõõmus ja elujaatav.

Eraldiõppe korralduslikus pooles pole tavakoolist põhimõttelist erinevust. Selge on see, et tunnid ei saa olla ehk nii pikad ja nii korrapärased. Sestap ongi tunniplaan pigem voolavam. Arvatakse küll, et üks- ühele õpetades on kõik lihtsam ja aine saab kiiremini läbi võetud. Samas unustatakse, et  õpilane ei haara kõike samamoodi kui tavaklassi laps. “Meil läheb ikka kauem aega,” kinnitab Mikli.

Tundides tegeletakse ka palju selliste oskuste arendamisega, mille tõttu laps tavaklassi õppima ei sobi. Näiteks taju ja sotsiaalsete oskuste arendamisega. Oma õpioskustega peab ka Mikli õpilane samamoodi tegema tasemetöid nagu tavaklassi õpilane. Tõsi, lubatud on ka lisaseletused ja lisaaeg.

Õpetaja Mikli tunnistab, et eks päevast päeva ühe ja sama õpilasega koos olemine ei ole muidugi emotsionaalselt ülemäära lihtne.  Eripedagoog, nagu iga teine õpetaja, peab teadma, mis on tema roll õpilase õpetamisel. “Ta ei saa vanemate rolli võtta,” selgitab Mikli.

Erivajadusega lapse õpetamine on Mikli sõnul selline amet, kus sa ju tead, miks laps ühte või teist asja teeb nii või naa. See annab ka kannatlikkuse mõista ja õpetada. “Oma lapsega ma küll nii kannatlik ei ole,” muigab ta.

Kaua Madli Mikli ja tema õpilase tee veel ühes suunas kulgeb, pole täna teada. Seni on nad koos olnud kaks aastat. Komisjon teeb uue otsuse selle aasta lõpus.

* Saarte Hääl püüdis hariduslike erivajadustega laste kohta küsida ka lastevanematelt. Kahjuks ei olnud ükski meile teada olev lapsevanem valmis oma kogemusi leheveergudel jagama.

 

Print Friendly, PDF & Email