Veetase erakordselt madal (4)

NÄSSUMA: Vaade kuivaks jäänud merelt Pihtla vallas Rannaküla külas asuvale Sääretuka tuletornile. Kividel olevate “vetikajuuste” järgi saab aimu sellest, milline veetase sealkandis tavapäraselt on. IRINA MÄGI

NÄSSUMA: Vaade kuivaks jäänud merelt Pihtla vallas Rannaküla külas asuvale Sääretuka tuletornile. Kividel olevate “vetikajuuste” järgi saab aimu sellest, milline veetase sealkandis tavapäraselt on.
IRINA MÄGI

Mitmel pool Eestis laevaliiklust takistanud ja muidu kõneainet pakkunud madal veetase on tekitanud probleeme siinsetele kaluritele ja sadamatele.

kaarel-niineRoomassaare sadama kapten Kaarel Niine (fotol) rääkis, et esimene asi, mida ta hommikul tööle jõudes vaatab, on veeseis. Eile hommikul näitas mõõdik ligi 45 sentimeetrit alla normi, üleeile õhtul suisa 52 sentimeetrit. Niine sõnul pole selline veetase Roomassaares haruldane, ebatavaline on madala veeseisu aeg.

Veed on igal aastal maas kevade lõpus, suve alguses, aga et niisugune lugu oleks septembris- oktoobris, seda kapten ei mäleta. “Imelik värk, praegu võiks loota pigem plussvett,” sõnas ta. “Aga poolteist kuud on puhunud ostikaare (idakaare – toim) tuuled ja üks vana kalur ütles, et need on tal juba kausist supi ka minema viinud, mida siis veel mereveest rääkida. Abruka mehed saavad varsti karkudega Saaremaale,” nentis Niine, lisades, et sama olukord on tegelikult kogu Läänemerel ja ka Taani väinades.

Abruka ühendust madal meri siiski veel ei ohusta ja Abro kai äärde jäämiseks peaks vesi veel meetri jagu langema. Küll on selleks aastaks lõpetanud sõidud Ruhnu saart teenindav Runö, mis madala vee tõttu läinud laupäeva hommikul Ringsu sadamas vigastada sai ja Pärnus remonti ootab. Kuigi oktoobri lõpuni oleks vedajal jäänud teha veel neli reisi, teatas Väinamere Liinid, et Runö tänavune hooaeg on lõppenud.

Raskendatud on ka suurte kaubalaevade vastuvõtmine ja teenindamine Roomassaares ning juba mitmed alused pole saanud sadamas peale võtta täislasti. Täna õhtuks peaks sadamasse saabuma killustikulaev Norrast, aga Niine sõnul tal jalg juba väriseb. “Poolteist nädalat tagasi, kui laev hakkas Norrast tulema, oli veeseis miinus kolmekümne peal ja mina andsin prognoosi miinus kolmekümne viie peale. Eks näe, mis nõu aitab,” rääkis ta murelikult.

Saaremaa lõunarannikul asuva Laidevahe pärandkoosluste hooldaja Kalev Au ütles, et nende kandi rannikumere veetase on väga madal. “Siin vanemad mehed ütlevad, et nad ei mäleta, et vesi nii maas oleks olnud,” sõnas Au.

Koguva külavanem Jüri Schmuul märkis, et kui tavaliselt saab Kõinastu saarele kuiva jalaga suvel, siis sel sügisel on leetseljak veest väljas ka oktoobris, mis ei ole päris tavaline.

“Vesi on Orissaare ümbruses ja ka mujal keskmisest tasemest allpool 70 cm, see on täiesti erakorraline asi,” ütles Orissaare kalur Juhan Torn.

“Sadamad on sopa peal kuivad, vesi on paatide alt kadunud,” lisas Torn, kelle sõnul sadamast enam merele ei pääse ja püügile minekuks tuleb paadid veepiirile lohistada.

Juhan Torn kinnitas, et enam kui 70 eluaasta jooksul ei ole ta sellist madalseisu varem näinud. “Hirmus pikale jääb ka, juba kolm nädalat on täis, see ei ole naljaasi,” muretses kalur.

Madal veeseis kimbutab ka vilsandlasi. Liinilaev Vilsandi sõitis juba nädalapäevad tagasi Käkisilmas kivi otsa, mis kahjustas laeva vinti ja alumist võlli. Praegu on alus remondis ja ühendust saarega peab mootorpaat Marta, mis aga samuti Käkisilmast läbi ei pääse ja maabub saare põhjarannikul. Seda juhul, kui tuuleolud lubavad.

Vilsandi saarevaht Avo Piisk ütles eile, et Käkisilmas on vesi põlvist saati, kui sedagi. Ta lisas, et rebastel on nüüd lihtsam saarele tulla ja kui varem oli mere ääres näha kuivale jäänud ogalikke, siis nüüd kipuvad ka väikesed ümarmudilad kuivale jääma.

“Ma olen ka madalamat näinud ja kukkumisruumi on küll,” nentis saarevaht, kelle andmeil on Käkisilm kunagi 1930. aastatel olnud päris veeta, kuid hiljem kolhoosi ajal kaevati sinna kanal, mis pole päris kuivaks enam kunagi jäänud.

Piisa sõnul pole praegu näha märke, et tuule suund muutuks, mistõttu ei ole ka lootust, et vesi võiks tõusma hakata.

Keskkonnaameti looduskaitse bioloog Tõnu Talvi märkis, et meres elavate liikide jaoks praegune merevee madalseis seni veel ohtu ei kujuta. Küll aga võib madal veetase teha kaladele väikestes lahesoppides pahandust hilissügisel, kui külmakraadid endast märku annavad. “Siis veetaseme langusega külmub see kuivem koht kergemini ära ja kalad võivad jääda ökolõksu,” sõnas Talvi.

Läbi aegade madalaim veetase Eestis on mõõdetud 9. detsembril 1959 Kihnus. Seal oli veetase –136 cm allpool Kroonlinna nulli.

Mehis Tulk, Ain Lember

Print Friendly, PDF & Email