Huvi töövõimereformi infopäeva vastu jäi napiks (7)

KUULAMAS: Esiplaanil Anne Tiitson, tema selja taga ja Saaremaa Puuetega Inimeste Koja projektijuht Marju Saar ja sotsiaaltöötaja Kersti Nuut. IRINA MÄGI

KUULAMAS: Esiplaanil Anne Tiitson, tema selja taga ja Saaremaa Puuetega Inimeste Koja projektijuht Marju Saar ja sotsiaaltöötaja Kersti Nuut.
IRINA MÄGI

Huvi vähenenud töövõimega inimestele mõeldud infopäeva vastu Kuressaares jäi oodatust kesisemaks.

Kui sotsiaalministeeriumi, töötukassa ja sotsiaalkindlustusameti koostöös korraldatud üritus eile kell 11 kultuurikeskuses pihta hakkas, moodustasid enamiku fuajeesse ja saali kogunenuist ürituse korraldanud asutuste esindajad ja maakonna sotsiaalvaldkonna töötajad.

Neid inimesi, keda töövõimereform otseselt puudutab, oli üksikuid ning huviliste arv jäi napiks ka päeva edenedes.

“Mina tulin täna siia oma lapse pärast,” ütles puudega 22-aastase tütre eest hoolitsev Anne Tiitson. “Mu tööealine laps on füüsiliselt nõrgem kui imik, aga selgub, et liitpuudega ei ole praeguse süsteemi puhul arvestatud – on valmistutud eraldi puueteks, aga et inimesel võib olla liitpuue, mille tõttu ta ise üldse hakkama ei saa, selle peale ei ole üldse mõeldud.”

“Tööle tahaks minna küll, aga töö eest ei taheta maksta rohkem kui miinimumpalka,” rääkis Ivo Lipu oma kogemustest. Elektroonikavaldkonnas tegutsenud Lipu ütles, et on käinud tööd küsimas ka elektroonikafirmades. “Paraku sellest palgast, mis seal pakutakse, ära ei ela,” lausus kõndides kepile toetuv mees.

Seda, et töövõimereformiga tema võimalused tööd leida paranevad, Lipu ei usu. “Vaevalt nüüd keegi rohkem palka maksma hakkab.”

Ka Leisis elava Toomas Roomere sõnul pole tema tööotsingud seni vilja kandnud. Diabeeti põdeva mehe sõnul ei lase terviseprobleemid tal täiskoha ja täisvõimsusega töötada. “Olen 50 protsenti töövõimetu – kes see tahab poolikut inimest tööle?” küsis ta. “Kõik tahavad, et sa rabaks nagu noor terve inimene.”

Üle 20 aasta rahvusvaheliste vedude autojuhina töötanud Roomere sõnul on talle rekajuhi tööd küll pakutud, ent seda ta enam teha ei soovi.
“Diabeediga ju ei tea, millal tervis otsas on,” põhjendas Roomere.

Eilsele infopäevale tuli Roomere uurima, millised oleksid tema võimalused ettevõtjaks hakata. “Palgad on Saaremaal, nagu mujalgi Eestis, pisikesed,” rääkis Roomere. “Ainsad, kes ennast ära majandavad, on IT-valdkonna inimesed, aga minu eas on seda ala pea võimatu õppida.”

“Kahjuks on senistel infopäevadel olnud vähem osalejaid, kui ootasime,” tõdes sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna peaspetsialist Sabina Trankmann. “Samas need, kes kohal käinud, on jäänud rahule ja pärast tänanud, et said palju targemaks.”

Trankmann möönis, et töövõimereformi osas on inimeste teadmatus suur ning paljudes tekitavad ümberkorraldused hirmu.

“See on mõistetav, sest tegemist on elumuutusega, mis puudutab nende tervist ja sissetulekut,” rääkis Trankmann. “Seepärast korraldamegi üle Eesti     teabepäevi, et inimeste küsimustele vastata.”

Kultuurikeskuse fuajees oli avatud messiala, kus infot jagasid ministeeriumi, töötukassa, SKA ja kohalike omavalitsuste esindajad. Kohapeal sai nõu pidada ka töötukassa karjäärinõustajatega.

Saalis räägiti aga töövõime hindamisest ja -toetusest, tööotsingute nõustamisest ja töötukassa teenustest, karjäärinõustamisest, puude raskus-
astme hindamisest ja kohaliku omavalitsuse teenustest.

Print Friendly, PDF & Email