Muinsuskaitseamet tunnustas Saaremaa pärandihoidjaid

ENNE JA NÜÜD: 2013. aastal oli tuulik veel kaunis nutuses seisus, kuid praeguseks on see renoveeritud. Seetõttu pälvis Maia Vinkel muinsuskaitseameti tunnustuse.  2x IRINA MÄGI

ENNE JA NÜÜD: 2013. aastal oli tuulik veel kaunis nutuses seisus, kuid praeguseks on see renoveeritud. Seetõttu pälvis Maia Vinkel muinsuskaitseameti tunnustuse.
2x IRINA MÄGI

Muinsuskaitseamet tunnustas Tallinnas Niguliste kirikus kultuuripärandihoidjaid, nende seas ka mitmeid Saaremaa inimesi.

Hoolsa omaniku tunnustuse pälvis Maia Vinkel Sassi pukktuuliku heatasemelise korrastamise eest. Vinkeli koduhoovis asuv avariilises seisukorras pukktuulik võeti kaitse alla 2014. aastal ja 2015. aasta kevadel alustas kohalik ettevõte OÜ Ores Ehitus tuuliku taastamist. Töid toetas muinsuskaitseamet. Sassi pukktuulik pärineb 1911. aastast. Seisma jäi see enne Teist maailmasõda.

Maia Vinkel meenutas, et teatud moel sai tuuliku taastamise protsess alguse siis, kui aastaid tagasi käis tal külas tuulikute ekspert ja arhitekt Mihkel Koppel. Tuuliku kaitse alla võtmise protsess võttis seejärel omajagu aega, kuid kui Sassi pukktuulik 2014. aastal lõpuks kultuurimälestiseks tunnistati, läks edasi juba libedamalt.

“Süda sai rahu, kui see valmis sai, enne oli see täitsa nässus,” meenutas Vinkel.

Muinsuskaitseameti tunnustus tuli taluperenaisele aga täiesti ootamatult. “Ma ei ole seda väärt, teised rikkad ja ilusad teevad nii suuri asju,” jäi Vinkel tagasihoidlikuks ja viitas, et tunnustuse pälvinute seas oli ka mitmeid oluliselt uhkemate hoonetega, näiteks mõisatega, seotud inimesi. Vinkel lisas, et esialgu ei plaaninud ta Tallinna sõita, et tunnustust vastu võtta, kuid mõtles siiski ringi – tasuks ilus sinine vaas ja paar muinsuskaitse-teemalist raamatut.

Silmapaistva restaureerimistöö kategoorias tunnustati Gerlachus MTÜ-d ehk Eve Koha ja Elise Lekarkinit Muhu kiriku vitraažakende restaureerimise eest. Samuti tunnustati OÜ-d Rändmeister ja selle omanikku Juhan Kilumetsa kõrgetasemeliste restaureerimistööde eest Saaremaa keskaegsetes kirikutes Pöidel, Kaarmal, Kihelkonnal ja Valjalas.

Aasta leidja tunnustuse pälvisid Jaan ja Anna Kiider ning Arto Medri, kes leidsid Tõllustes lauda tagant loomade söötmisplatsi silumistööde käigus väljatulnud muinasaegsed luustikud ning andsid leiust arheoloogidele teada.

Eesti kontekstis oli tegemist unikaalse ja suure teadusliku väärtusega leiuga, olenemata selle lõplikust dateeringust.

Nimelt kaevati kiviaja küttide-korilaste matust Eestis viimati 2006. aastal Tartu lähedal Veibris, nöörkeraamika perioodi ehk esimeste maaviljelejate matust aga paar aastat tagasi Narva-Jõesuus. Vanema pronksiaja (algus umbes 1800 eKr) matuseid on Eestis praegu teada vaid neli.

Print Friendly, PDF & Email