Vedelsõnniku laotamise keeld nihkub varasemaks

Valitsus kinnitas veeseaduse muudatuse eelnõu, mille järgi tõstetakse vedelsõnniku laotamise keeld, mis on vajalik veekeskkonna põllumajandusreostuse eest kaitsmiseks, kuu võrra varasemaks.

“Euroopa Komisjon algatas nitraadidirektiivi nõuete ebapiisava ülevõtmise kohta rikkumismenetluse ning ühe korra on veeseadust selle tõttu juba täiendatud, kuid Euroopa Komisjon ei jäänud nende muudatustega siiski rahule. Seepärast tuleb veeseadust veelgi täiendada,” selgitas keskkonnaminister Marko Pomerants.

Olulisim muudatus on, et vedelsõnniku laotamise ajalised piirangud hakkavad kehtima sügisperioodil seni kehtestatust varem. Algselt oli planeeritud, et vedelsõnniku laotamise ajalised piirangud jõustuvad aastast 2023, kuid selle eelnõu järgi kehtestatakse uued piirangud juba järgmisest aastast.

“Praegu lubatakse sõnnikut põllule laotada kuni 1. detsembrini, aga kuivõrd ilm läheb külmaks ja taimede kasv aeglustub ja peatub juba oktoobrist, siis sõnnik, mis sel ajal põllule veetakse, uhutakse sealt sügisvihmade ja sulava lumega veekogudesse. Ehk väetamise eesmärk ei saa täidetud, see-eest reostuvad veekogud,” selgitas Pomerants.

Eelnõu järgi ei tohi 2018. aastal vedelsõnnikut laotada 15. novembrist kuni 20. märtsini ning 2019. aasta sügisel ei tohi vedelsõnnikut enam laotada 1. novembrist. Vedelsõnniku paisklaotamine on järgmisest sügisest keelatud alates 20. septembrist, seda seetõttu, et sellise sõnnikulaotamise viisi puhul on keskkonnareostuse risk kõige suurem.

Teise muudatusena tuleb edaspidi põlluraamatusse kanda ka koristatud saagi kogused. Neid märgivad põllumajandustootjad ka juba praegu üles, kuid seni pole see olnud kohustuslik. See on vajalik selleks, et põllumees saaks hinnata kultuuri külvieelselt koostatud väetamisplaanis planeeritud väetiste koguste kasutamise efektiivsust.

Kolmanda olulise muudatusena peavad need, kes kasutavad 100 ja rohkem hektarit haritavat maad ning kasutavad lämmastikku sisaldavaid väetisi, koostama väetamisplaani. Nõue on seotud nitraadidirektiivi nõudega, mille kohaselt tuleb taimi väetada saagi saamiseks piisava väetise kogusega ja vältida üleväetamist.

Veekeskkonda sattuv liigne fosfor ja lämmastik tekitavad probleeme nii jõgedes-järvedes kui ka meres, muutes vee liiga toitaineterikkaks, mis omakorda põhjustab taimestiku, sealhulgas ka vetikate vohamist. Rohke taimestik halvendab aga oluliselt kalade elutingimusi ja võib viia ka nende hukkumiseni, nagu on näiteks Peipsi järves hapnikupuuduse tõttu juhtunud. Läänemere seisundi parandamiseks tuleb ainuüksi Eestil lähiajal lämmastikku vähendada 1800 tonni ja fosforit 320 tonni.

Teadlaste hinnangul on meie veekogudes inimese tekitatud saasteainetest ligi 72 protsenti lämmastikust ja 52 protsenti fosforist just põllumajanduslikku päritolu.

Põllumajandusministeerium

 

Print Friendly, PDF & Email