Tammiavade vastu: nõupidamise jutt muutus ametlikuks soovituseks (4)

TAMMIVANAKESEL: Tänavu juulis sai väinatamm 120-aastaseks. Sel puhul toimus seal kontsert, millest võtsid osa ka Pöide vallavanem Andres Hanso ja Muhus elav riigikogu liige Igor Gräzin.  IRINA MÄGI

TAMMIVANAKESEL: Tänavu juulis sai väinatamm 120-aastaseks. Sel puhul toimus seal kontsert, millest võtsid osa ka Pöide vallavanem Andres Hanso ja Muhus elav riigikogu liige Igor Gräzin.
IRINA MÄGI

Väinatammi avade üle arutamiseks keskkonnaministri juurde kokkukutsutud mitteametliku nõupidamise sõnum jõudis ajaleheuudise ja maanteeameti vahendusel Saare maavalitsuseni juba ametliku soovitusena.

Maanteeameti planeeringute menetlemise talituse juhataja Marten Leiten edastas kolmapäeval Saare maavalitsusele kirja ettepanekutega avalikustamisel oleva Saare maakonnaplaneeringu muutmiseks.

Muude tähelepanekute hulgas leiab maanteeamet, et planeeringu seletuskiri ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruanne ei ole Väikese väina seisundi ja vajaduste osas kooskõlas. Seletuskiri ütleb, et seisund on halb ja avad vajalikud, KSH ütleb aga, et tammi avade rajamise efektiivsus väina seisundi parandamise osas on väike.

Samuti tuleks Marten Leiteni sõnul arvesse võtta pärast planeeringu kooskõlastusringi Postimehe vahendusel avaldatud keskkonnaministeeriumist pärinevat uut teavet.

Ametnik tsiteerib 19. septembri Postimeest: “… mille kohaselt on teadlased asunud seisukohale, et väina vesi on enam-vähem sama kvaliteetne kui Väinameres või Liivi lahes ning tamm võib isegi soodustada veevahetust väinas. Samuti ei nähta avade rajamise vajadust, sest nendest ei oleks mingit efekti.”

Saarte Hääl soovis maanteeametist teada saada, kas ametlikus kirjas on kohane viidata teadlaste hinnangule, soovitades selle kohta lugeda ajalehes ilmunud uudist. Soovisime tutvuda hinnangu aluseks oleva uuringuga ja palusime täpsustada väljendit “enam-vähem”.

Maanteeameti pressiesindaja Evelin Kütt vahendas maanteeameti keskkonnatalituse juhataja Villu Lüki vastuse, et artiklis mainitud hinnang toodi välja asjaoluna, millega tuleks arvestada.

“Meediakajastuse näol on tegemist (ilmselt) keskkonnaministeeriumi ametlikel allikatel põhineva seisukohaga. Ühelegi uuringule meie kiri ei viita ja kahjuks ei ole maanteeametil ka selle mereteadlaste töörühma arutelu protokolli. Küsitav väljend pärines artiklist,” teatas Lükk.

Maanteeamet soovitas pöörduda keskkonnaministeeriumi asekantsleri Harry Liivi poole, “kes on Väikese väina töörühma juhataja ning arvatavasti kutsus kokku ka mereteadlaste nõupidamise”.

Berit-Helena Lamp keskkonnaministeeriumi avalike suhete osakonnast teatas Saarte Häälele, et protokolli ei koostatud, nõupidamine oli arutelu vormis. Ta lisas, et teema tuleb veel kord arutamisele tuleval nädalal riigikogu keskkonnakomisjonis, kus osalevad samuti teadlased.


Kõik ühel meelel

Postimees kirjutas, et 9. septembril keskkonnaministri palvel tammi avade rajamise küsimust arutanud nelja asutuse teadlased olid kõigis arutelupunktides täiesti ühel nõul.

Erialaspetsialistid kokku kutsunud keskkonnaminister Marko Pomerants soovis arvamust, kas Saaremaa ja Muhu vahelisse teetammi avade rajamine aitaks Väikeses väinas midagi paremaks teha.

Teadlaste ühene vastus on: avasid pole vaja, sest need ei tee midagi silmanähtavalt paremaks.

Väinatammi avade initsiatiivgrupi vedaja Heiki Hanso teatas seepeale, et keskkonnaministeeriumi kodulehelt ei tule ka põhjalikuma otsimise käigus välja koosoleku protokolli ega ka teadusuuringuid, mille põhjal kohalviibijad on oma seisukohad kujundanud.

“Kuna esitatud väited on vasturääkivad seni arvatule, siis soovime kindlasti tutvuda nende teadustöödega, mille põhjal koosolekul osalenud teadlased sellistele julgetele järeldustele jõudsid,” sõnas Hanso.

 

Print Friendly, PDF & Email