Tavalise aritmeetikaga paremat elu ei saavuta (13)

Maire Käärid“Haldusreformi eesmärk peaks olema ennekõike kohalike elanike vajaduste rahuldamiseks teenuste kättesaadavuse tagamine, lähtudes inimeste huvidest, kohalikest iseärasustest ja seadusandlusest,” leiab riigiteaduste magister, Pöide vallasekretär Maire Käärid.

See oleks garantii, et haldusreformi järgne elu Saaremaal toimib inimeste heaks, aga meil räägitakse paremast haldusest, suuremast võimekusest ja rahast.

Raha eest saab osta maju, aga ei saa osta kodu. Raha eest saab osta ametikoha, aga ei saa osta austust. Raha eest saab osta raamatuid, aga ei saa osta teadmisi.

Kas keegi on suutnud ühinemislepingu seletuskirjast lugeda välja vastuse kõige tähtsamale küsimusele: kuidas inimeste elu paremaks muutub?

Usun, et üleoptimeeritud omavalitsus ei ole koht, kus kõigil inimestel on hea elada. Enam kannatavad maainimesed, kel pole internetiühendust, kes elavad vallakeskusest 40–70 km kaugusel.

Omavalitsuste arvu vähenemine toob eeldatavasti ühelt poolt kaasa kulude vähenemise, kuid teisalt suurenevad elanike kulutused avalike hüvede kättesaamisel. Kui kauguse tõttu kulub inimestel avalike hüvede saamiseks liigselt aega ja raha, siis ilmselt ei ole omavalitsuse tegevus edukas.

Otsustustasandi tsentraliseerimine ja kaugenemine kohaliku kogukonna pädevusest kahjustab kohalikku demokraatiat, kui võim tsentraliseeritakse Kuressaare linna. Mitme omavalitsuse loomine ei ohustaks kohalikku demokraatiat samal viisil kui ühe omavalitsuse loomine. Otsustustasand jääb kogukondadele võimalikult lähedale ning säilitatakse kohalike inimeste osalemise võimalused ja motivatsioon kaasa rääkida oma elukeskkonna arendamisel.

Parteivälised huvigrupid

Eriti huvitav on ühinemislepingu lisas toodud kogukonnakogude/osavallakogude teema. Ühinevate omavalitsuste (v.a Orissaare ja Lääne-Saare) volikogud on moodustanud osavallad. Nendes piirkondades ei ole enam võimalik moodustada kogukonnakogusid. Nende moodustamisel ei ole erinevate piirkondade inimesed seotud endise valla territooriumi põhimõttega. Nad saaksid anda panuse oma piirkonna elu korraldamisel.

Seega on volikogud võtnud võimaluse piirkonna inimestel moodustada tulevases vallas kogusid, mis aitavad kujundada arvamusi ja anda piirkonna elanikelt tagasisidet otsustusorganitele. Mida rohkem parteiväliseid huvigruppe osaleb omavalitsuse otsustusprotsessis, seda rohkem pääsevad mõjule volinike võimalik kompetentsus ja hea tahe.

Käsu korras parem elu

Jälgides inimeste osavõttu ühinemislepingu rahvakoosolekutest, võib tõdeda, et inimesed on väsinud meie riigis eri tasanditel ja eri eluvaldkondades toimuvatest protsessidest. Pea kõigi ümberkorralduste lähtekohaks on olnud ei tea millel põhinev veendumus, et olemasolev olukord on halb ja tuleb ümber teha. Võtame või praamiliikluse vildaka ümberkorraldamise.

Sama on ka haldusreformiga. Olenemata sellest, et omavalitsusjuhtide alateadvuses kummitab hirm, et kui haldusreformi hoog peaks vaibuma, oleme me kadunud, sest suured lubatavad rahasummad (täiendavad 5 miljonit) jäävad saamata. Kahjuks on see vaid lubadus, millele otsitakse võimalusi. Seni kuni lubadus ei ole riigikogu poolt kirjutatud seadusse, ei ole õigust teisiti mõtlejaid hukka mõista.

Kas tõesti saame parema elu ainult siis, kui teeme nii, nagu kästakse?

Linna dikteerimisel

Ühinemislepingu järgselt tegutseb vald kuni uue põhimääruse kehtestamiseni Kuressaare põhimääruse järgi. On kummaline, et elu korraldatakse linna põhimääruse järgi, milles ei ole ühtegi sätet valla elukorralduse kohta. Oleks loogiline, et aluseks võetakse vähemalt mõne ühineva valla põhimäärus.

Uue sümboolika kinnitamiseni kasutatakse linna sümboolikat. Valdade vapid-lipud jäävad edaspidi soovi korral kasutusele piirkondade sümboolikana. Kuressaarele jääb senine iseseisev sümboolika ning soodustatakse linna identiteedi hoidmist ja kujundamist. Miks on olulisem linna aukodaniku nimetuse ja teenetemärgi traditsioonide jätkamine, aga valdades aasta tegijate, teenetemärkide ja aukodanike traditsioonide jätkamine pole tähtis? Linna aukodaniku ja teenetemärgi nominendiks ei saa ju kunagi maal elavad ja tegutsevad tublid tegijad.

Miks on vaja eraldi rõhutada, et on vaja soodustada Kuressaare identiteedi hoidmist ja kujundamist? Aga Kihelkonna, Laimjala ja teiste piirkondade identiteet?

Tsentraalne juhtimine

Valla strateegiline juhtimine koondatakse Kuressaarde. Endistes vallakeskustes ning Lümandas ja Kärlal moodustatakse teenuskeskused. Valla idaosa piirkondlik teenuskeskus on Orissaares. Piirkondlikus teenuskeskuses on kättesaadavad kõik põhilised omavalitsuse teenused, kuid kas see on ainult Orissaares või kõigis teenuskeskustes? Advokaat Jüri Raidla, kes esindab riigikohtus valitsust, tõi suuremate omavalitsuste võimekuse kasvu eelisena välja argumendi, et omavalitsustel tuleb täita erinevate seaduste järgi 54 ülesannet ja vajalik minimaalne ametnike arv on 35.

Praegu ei ole erakonnastumine Eestis jõudnud väiksemate omavalitsuste tasandile ja seetõttu ei ole volikogud enamasti jaotunud poliitiliselt koalitsioonideks ja opositsioonideks. Otsuste vastuvõtmisel lähtutakse kogukonna sisulistest ja pragmaatilistest vajadustest. Suurvallas muutub see kõik poliitiliseks. Muutuvad ka vallakeskuse ja teenuskeskuste (perifeeria) vahekorrad.

Kuidas tsentraliseeritud ja rollikeskne juhtimine mõjutab mitterahaliste motivaatorite kasutamist ja aitab kaasa tugevama kodanikuühiskonna tekkimisele?

Print Friendly, PDF & Email