Saarlaste toitumisharjumused teadusartiklis

Ajakirjas Economic Botany ilmus uuring Saaremaa inimeste looduslike toidutaimede pruukimise harjumustest ja teadmistest, kirjutas ERR-i uudisteportaal.

Saaremaa eakama elanikkonnaga tehtud intervjuudest ilmnes, et tervenisti 90 protsenti taimekasutusest oli õpitud lapsepõlves. Vaid pisut enam kui kolmandik nendest teadmistest püsib kogu elu, ülejäänu jäi kas lapsepõlve või hüljati võrdlemisi hiljuti.

Täiskasvanueas lisandunud teadmised või taimekasutus olid valdavalt ajutise iseloomuga ja pigem katsetused. Seetõttu võibki oletada, et tõenäoliselt jäävad kestma vaid need teadmised, mis on omandatud, katsetades koos vanema, vanavanema või eakaaslastega lapseeas, kui maitsed ja suhtumised alles kujunevad.

Võib jääda mulje, et meie taimekasutus on rikkalik, aga kes hoiab alles teadmist, millist taime panna (veri)vorstile maitseks, kui sigugi ei peeta ja (veri)vorsti enam ammu kodus ei valmistata. Seega on teadmised justkui olemas, aga pigem mälestusena ja hukule määratud, sest reaalsed tingimused, mis teadmiste kestmist toetaksid, on kadunud.

Uuringu autorid on Eesti kirjandusmuuseumi teadur ja etnobotaanik Renata Sõukand ja etnobotaanik Raivo Kalle. Kuna inimkond sõltuv valdavalt monokultuursetel põldudel kasvatatud toidust (kartul, nisu, riis), võib järsu kliimamuutuse, mõne haiguse või kahjuri tõttu palju kergemini tekkida toiduikaldus. Looduslike toidutaimede uurimist on Euroopa Teadusnõukogus (ERC) hinnatud nii tähtsaks, et hiljuti toetati seda 1,5 miljoni euroga.

Looduslikud toidutaimed eelistavad inimeste lähedust, poollooduslikke tingimusi. Samas on Saaremaal paljud vanad põllud ja niidud söötis ja täis kasvanud.

Oluline on mõõdukas inimtegevus. Kui inimesed lähevad maalt linna elama ja inimtegevus lakkab, väheneb ka liigirikkus. Näiteks poollooduslikes tingimustes kasvav köömen (köömes) on nüüd Saaremaal inimeste arvates loodusest peaaegu ära kadunud, sest selle kasvualasid ei niideta üldse või niidetakse hoopis liiga palju. Teine probleem ongi liiga agar tegutsemine. Pärast metsa langetamist võib esimestel suvedel raiesmikel küll maasikaid ja vaarikaid korjata, aga varsti on seal võpsik, kus tükk aega muud ei kasva.

Teadlased lõpetavad siiski helgema noodiga: läänemaailmas on looduslike toidutaimede kasutamine aina populaarsem ja Eestiski on tekkinud huvilisi, kes tahavad ise toidutaimi korjata ja nendest süüa või juua teha. Muhus on koguni tuntud mõis, mille gurmeerestoranis pakutakse looduslikke toidutaimi.

 

Print Friendly, PDF & Email