Mikk Tuisk: käed rüpes istuda pole linnamajandusettevõttes kellelgi aega (2)

Otsis uusi väljakutseid: Mikk Tuisk leidis, et seda peaks Kuressaare Linnamajanduse juhi koht pakkuma. MAANUS MASING

Otsis uusi väljakutseid: Mikk Tuisk leidis, et seda peaks Kuressaare Linnamajanduse juhi koht pakkuma.
MAANUS MASING

Oktoobri alguses asus Kuressaare Linnamajandust juhtima Mikk Tuisk, kes vahetas maanteede hooldamise linnatänavate vastu. Varasema töökogemuse põhjal leiab ta, et teede hooldus on mõistlik jätta avaliku sektori kätte, ehitusega peaksid aga tegelema eraettevõtted.

Mis ajendas Linnamajanduse juhi konkursil osalema?

Kuna olin maanteeametis 2005. aastast praktikandina suviti ja alates 2008. aastast täiskohaga teinud sisuliselt sama tööd, siis kippus väljakutseid vajaka jääma ja tekkis liigne rutiin. Otsisin uusi väljakutseid ja leidsin, et seda peaks Kuressaare Linnamajanduse juhi koht pakkuma.

Mis hinnangu annate linnamajandusettevõtte senisele tööle ja miks?

Leian, et Linnamajandus on teinud seni väga head tööd. Kuressaare heakorra pilt on väga hea, natuke võiks alati norida talihoolduse kallal (kohati liigne sool talvel, teise koha peal jälle liiga vähe, reageerimise kiirus jne), kuid suuresti paneb siia piirid ratsionaalne mõtlemine ja rahakott. Lisaks tuleb arvestada, et me elame põhjamaal ja talvel ongi teed kohati libedad, nii linnatänavad kui ka maanteed. Kahjuks on see paratamatus, millega tuleb arvestada, kuid mida inimesed ei taha tihti tunnistada.

Kuidas sisseelamine on läinud? Mis on olnud esimesed toimetamised?

Sisseelamise aega kui sellist väga ei ole, sest kuu algusega kaasneb väga palju paberimajandust ja kontoritööd (inimeste palgad, erinevad arved ja kulude kokkuvõtmine jne). Lisaks ei olnud vahepeal juhataja koha peal kuu aega inimest, mis paratamatult jättis mulle järjekorra ette.

Nüüd kui esmased põletavad asjad saavad tehtud, hakkab kohe pingeline töö järgmise aasta eelarve koostamisega. Kahjuks niinimetatud põllule (linna tänavatele, parkidesse jne) töö ajal väga ei jõua, küll aga külastan neid kohti aktiivselt õhtusel ajal. Lisaks vabandan osa töötajate ees, kellega ei ole veel jõudnud isiklikult kohtuda. Kui asjad rohkem joonele saan, siis loodan nad kõik üles otsida ja vähemalt nägupidi tuttavaks saada, et kui inimest näen, siis tean tervitada.

Üllatused nii heas kui halvas mõttes?

Kas see just üllatus on, kuid inimesed nii linnavalitsuses kui ka Linnamajanduses on väga abivalmid ja eks see algus ole ikka isiklikus plaanis natuke konarlik. Üllatuseks mõnes mõttes vahest see, et paberimajandust on ääretult palju, kuid kindlasti on siingi oma osa sellel, et vahepeal oli pink kuu aega tühi.

Kui palju ja mil moel uus amet eelnevast erineb?

Eelmises ametis olin puhtalt tellija esindaja ehk siis see inimene, kes ostis tööd sisse ja tegi selle üle järelevalvet. Nüüdne amet on kombinatsioon mõlemast ja kindlasti on kaalukauss töö tegija poole. Lisaks tegelesin eelmises ametis ainult teedega ja nende rahastamisega, kuid uues ametis on valdkond oluliselt laiem. Muidugi lisandus uues ametis kohustus töötajate ja nende heakäekäigu ees.

Mida uus tööandja teilt esmajoones ootab?

Eks ta ootab, et Linnamajandus jätkaks senist head tööd Kuressaare korrastamisel ja et ettevõtte paberimajanduse pool oleks korras.

Mis on linnamajandusettevõtte tänane roll?

Ega ma ka enne kandideerimist päris täpselt adunud, kui lai see valdkond tegelikult on, millega Linnamajandus toimetab. Alates teedest ja tänavatest kuni reklaamide paigaldamiseni välja. Sinna vahele jäävad veel pargid, WC-d, rand, linna avaliku ruumi prügimajandus, purskkaevud, haljastus ja niitmine, akvatooriumi niitmine, liikluskorraldusega toimetamine jne, jne. Ülesandeid on seinast seina ja käed rüpes istuda pole kellelgi aega. Lisaks kõigele veel talvel lumekoristus ja libeduse tõrje.

Kui suur on ettevõtte eelarve ja kust tuleb raha selle ülalpidamiseks?

Ettevõtte eelarve on suurusjärgus 600 000 eurot ja raha tuleb Kuressaare linna eelarvest. Raske talve korral eraldatakse vajadusel raha juurde linna reservfondist.

Millised ideed või mõtted on teil uue juhina ettevõtte tegevuse edendamise-arendamise-laiendamise osas, mida oleks avalikkusel hea teada? On ehk mingeid eeskujusid, mille suunas tasuks liikuda?

Esialgu proovin saada täit ülevaadet sellest, kuidas ettevõte seni on töötanud ja mis on tehtud hästi ja mis mitte nii hästi. Uisapäisa muutma ei hakka esialgu midagi. Enne ei maksa lõhkuda ja ümber korraldada, kui asja sisu ei tea. Siiski kuulub Linnamajandus otseselt linnavalitsuse alluvusse ja lisaülesandeid võib ja saab juurde määrata linnavalitsus kui Linnamajanduse omanik. Jutuks on olnud, et Linnamajanduse alla võidakse tuua ka linna kinnisvara pool, kuid konkreetseid samme minu teada selles suunas veel astutud ei ole.

Millised on praeguse ametikoha vaatevinklist Kuressaares suuremad murekohad ja miks? Mida annaks nende kõrvaldamiseks ära teha ettevõttel endal? Kui palju on vaja linnaeelarvega seotud investeeringuid?

Linna heakorras väga suuri murekohti praegu ei näe, mõned väiksemad asjad on, kuid nendega töö käib ja neist on veel vara rääkida. Teedeinimesena tahaks üle vaadata Kuressaare linna liiklusmärgid ja eriti on silma riivanud vanad postid. Märgid on suuresti ära vahetatud, kuid postid on rahanappuse tõttu veel välja vahetamata, eks jõudumööda peab sellega tegelema hakkama. Paraku on selge, et kõik tuleb millegi arvelt ja kusagil peab kompromisse tegema.

Natuke on ajale jalgu jäänud linna peatänav koos keskväljakuga, kuid tean, et linnavalitsuses tehakse sel teemal väga tõsist tööd ja loodetavasti muutub lähemate aastate jooksul ka siin olukord paremaks.

Enne linnamajandusettevõtte loomist tegelesid selle valdkonnaga lepingu alusel eraettevõtted. Aeg on edasi läinud, äkki oleks nüüd põhjust selle mudeli juurde tagasi tulla, nii nagu riik on maanteede hoolduse andnud erakätesse?

Linnamajandus tehti teatavasti selle tõttu, et eraettevõtete töö kvaliteediga ei oldud rahul. Olen tulnud maanteede poole pealt ja tean seda asja seal oma kogemusest. Olen suhelnud sel teemal ka kolleegidega mandrilt. Saaremaal anti teedehooldus “erakätesse” jutumärkides, sest tegelikult jäi hooldajaks siiski riik riigiaktsiaseltsi kaudu. Saaremaal säilisid aktsiaseltsis suuresti samad võtmetegelased, kes tegid oma tööd edasi südamega ja meil asjad väga palju alla ei käinud.

Mida aasta edasi, seda keerulisem oli tegelikult hoida ja parandada juba saavutatud taset. Keeruliseks tehti asi paraku nii hooldaja kui ka tellija vaatevinklist. Teatud töid ei tohtinud hooldaja enam ilma lisarahastamiseta teha ja tellija nendeks töödeks hooldajale lisaraha anda.

Mandril on asi paraku veel kurvem. On olemas tee seisundinõuded ja neid proovitakse järgida, kuid kui ainult neid järgida, siis paraku lõpptulemus ei vasta siiski liiklejate ootustele. Teedel on liiga palju lisanüansse, mida kehtivad õigusaktid ei kata. Lisaks tuleb muidugi eraettevõtte kasumi teenimise pool, mis on igati normaalne ja nii peabki olema. Paraku tähendab see ka , et kuskilt hakatakse kokku hoidma ja arvestades, et Kuressaare linna üks peamisi visiitkaarte on siiski tema heakord ja väljanägemine, siis arvan, et liiga hea ei saa Kuressaare heakord kunagi olema.

Olen seda meelt, et hooldus kui selline võiks jääda riigi kätte ja ehitus tuleks anda eraettevõtete kätte.

Print Friendly, PDF & Email