Hõre graafik tekitab pingeid piimaveos

ÜLO KIVINE: Alates selle aasta algusest valmistab Saaremaa piimatööstus ka mahejuustu ja ligikaudu pool saabuvast mahepiimast tuleb Hiiumaalt.  MAANUS MASING

ÜLO KIVINE: Alates selle aasta algusest valmistab Saaremaa piimatööstus ka mahejuustu ja ligikaudu pool saabuvast mahepiimast tuleb Hiiumaalt.
MAANUS MASING

Postimees kirjutas mõned päevad tagasi, kuidas kehv parvlaevaühendus Saaremaaga sunnib Hiiumaa piimatootjat piima ära viskama ja loomad tapamajja saatma.

Saaremaa piimatööstuse juhatuse esimees Ülo Kivine ütles Saarte Häälele, et parvlaevaühendus Hiiumaaga on sel aastal iseenesest samasugune kui möödunud aastal. Mõneti tekitab see tõesti pingeid, kuna tähendab piimaveole nn talvist graafikut, kus tuleb arvestada mitte enam igapäevaste väljumistega, vaid kindlate päevade ja kellaaegadega.

“Käesoleval aastal lisab pingelisust kindlasti ka see, et alates selle aasta algusest valmistame ka mahejuustu ja ligikaudu pool meile saabuvast mahepiimast tuleb Hiiumaalt,” selgitas Kivine.

Mahepiima varumisele ja mahepiimast juustu valmistamisel kehtivad jällegi kindlad reeglid, mida piimatööstus peab järgima juba alates piima varumisest.

“Hiiumaa piimatootjatele on see muidugi probleemiks, sest harvem vedu tähendab ka pikaajalisemat piima jahutamist ja kogumist,” möönis Kivine.

Kahel viimasel nädalavahetusel on lisandunud aga veel üks takistus, milleks on olnud ilm, ja see kõik on olukorda veelgi raskendanud. “Meil sõidab Hiiumaa vahet väga tubli ja kohusetundlik autojuht, kes on seda asja väga hästi hoidnud, sest otsuse, kust homme piimaringi alustada, peab ta tegema juba piltlikult öeldes tänaõhtuse ilmaennustuse põhjal, ja kust tulema pääseb, kas Sõrult või Heltermaalt või kas üldse…” rääkis Kivine.

Piimatootmise jätkusuutlikkus Hiiumaal on piimatööstuse juhi kinnitusel kahtlemata oluline. See tähendab töökohti, traditsioone ja haritavat maad. “Aga kui piima ümbertöötlemise võimalus saarel puudub ja saartevaheline ühendus on ainuke võimalus selle traditsioonilise ala jätkamiseks, siis peab ka riik prioriteedid seadma,” leidis Ülo Kivine.

Seejuures on tema hinnangul küsimus selgelt elu võimalikkusest maal ja Hiiumaa osas võib öelda, et ka ääremaal.

“Mulle on räägitud, et millalgi toodi Ruhnu saarelt koort tööstusesse ka helikopteriga,” märkis Kivine. “Selline areng pole tänapäeval vahest enam lahendus – pigem on seda stabiilne, püsiv ja tänapäevane praamiühendus,” rõhutas ta.

Print Friendly, PDF & Email