Olümpiamängud!

OLÜMPIARONGKÄIK: Atribuutikat kannavad (vasakult) Erik Jaansalu, Laura Riin Pähn, Velvo Võrel, Kadri Väljakivi, Karl Vatsfeldt ja Karl-Erik Tänav.
Laidi Lindau

16. septembril toimusid Kärla põhikoolis ülekoolilised olümpiamängud.

Võistlejad jaotati Euroopa riikide nimelistesse võistkondadesse. Need olid Itaalia, Prantsusmaa, Poola, Türgi, Norra, Rootsi, Taani, Soome, Läti ja Leedu. Igas võistkonnas oli kas 11 või 12 liiget. Iga “riigi” juhendaja oli üks klassijuhataja, kes oma võistkonda ergutas või mõnel võistlus-
alal isegi kaasa tegi.

Õpilased loositi võistkondadesse juba nädal aega varem, et oleks aega otsida materjali ja kaunistada oma riiki iseloomustav kilp. Kõik said selle õigeks ajaks valmis ning võistluspäeva hommikul kell 9 olid võistlejad rõõmsasti kooli ette rongkäiguks üles rivistunud. Rongkäik kulges ümber koolimaja spordiplatsile, kus kõik mängude avamiseks rivvi seisid. Pärast olümpiatule süütamist ja lipuheiskamist andsid kohtunike ja osalejate esindajad vande ning mängud olidki ametlikult avatud.

Võistlus algas teatejooksu ehk kilbijooksuga, milles osalesid kõik “riigid” korraga. Jooksu võitis võistkond Soome. Teatejooksul järgnes kümme võistlusala. Need olid lõbusad, veidi pingelised ja väsitavad, mis oligi kogu selle päeva mõte. Alad olid näiteks saapavise, noolevise, turbo-odavise, lendava taldriku lennutamine, jalgpalli täpsuslöök jne.

Kella üheteistkümneks olid kõigil alad läbitud ning pärast väikeste söögivahetundi algas viimane füüsiline võistlus – köievedu. See oli vist kõige pingelisem ja
kaasaelamist vääriv ala. Ka sellel alal hakkas silma Soome ning pärast tasavägist finaali Soome ja Türgi vahel kuulutati Soome võitjaks.

Seejärel läksid 1.-4. klassi õpilased olümpiamängude-teemalisi plakateid joonistama ja vanema kooliastme õpilastel algas viktoriin. Viktoriini peakohtunik oli endine kümnevõistleja ja praegune Kuressaare linnapea Madis Kallas.

Viktoriinis esitati kümme küsimust olümpiamängude kohta läbi aegade. Ka sellel alal oli rebimist esikoha pärast. Punktide kokkuarvestamisel selgus, et Türgi ja Itaalia olid võrdses seisus. Neile esitas otsustava küsimuse Madis Kallas ning sellega oli Türgi võitnud.

Päeva lõpetas autasustamise ja tänamise tseremoonia ning siis suundusime taas spordiväljakule, et langetada olümpialipp, kustutada olümpiatuli ja kuulutada meie I olümpiamängud lõppenuks.

Koolipapa Jaan Lemberi arvates möödus päev suurepäraselt: “Me peaksime rohkem ühisüritusi tegema, sest üks asi on klassis õppida, kuid kool peab pakkuma ka midagi, mida koos teha, et õpilased rõõmu tunneksid.” Tema sõnul oli olümpiamängude idee tal juba mitu aastat kuklas kihelenud. “Spordimehena olen ma ise selle sees olnud ja sealt see idee nüüd tuligi. Me oleme juba päris mitu üritust koos kogu kooliga teinud ja ma arvan, et sellest on koolipere liitmisel hästi-hästi palju kasu,” nentis direktor.

Aga direktor Lemberil oli ka tulevikuks paar mõtet välja pakkuda. “Järgmiseks aastaks peame natukene mõtlema, sest iga üritus peab erinev olema. Kui talv pakuks meile lund, siis teeksime veebruaris kindlasti taliolümpiamängud. Aga kui ei, siis suveolümpiamängud toimuvad iga nelja aasta tagant, kuid vahemänge ei keela keegi korraldada.”

Ka meie meelest läksid olümpiamängud väga hästi korda. Kõik oli väga lõbus ja pingevaba, keegi ei kurvastanud kaotuse üle ja see oligi mängude kõige parem osa. Ootame huviga järgmisi Kärla põhikooli olümpiamänge!

Triinu-Liis Torri, Emili Gabriela De Oliveira, Kaisa Tänav
8. klass