LUGEJA KÜSIB: Ületunnitöö

Tööandja tahab, et teeksin ületunnitööd. Mis tingimustel seda üldse nõuda saab ja kuidas ületunnitöö hüvitatakse? Meie töö on graafiku alusel, kas üldse tohib keset kuud graafikut muuta? 

Vastab Galina Kreintzberg, tööinspektsiooni nõustamisjurist:

Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida, et töötaja teeb ületunnitööd. Töölepingu seadus ütleb, et ületunnitööd võib nõuda ainult erandjuhtudel, kui see on vajalik ettenägematutel asjaoludel. Sellised juhud on näiteks kahju ärahoidmine või kui vahetustega töö korral ei ilmu töötaja õigel ajal tööle, kuid töötegemine ei tohi katkeda.

Kui tööaega arvestatakse summaarselt, on ületunnitöö kõik see, mis ületab arvestusperioodi lõpuks kokkulepitud tööaega.

Tööandja hüvitab ületunnitöö tasulise vaba ajaga, mis peab olema sama pikk, kui oli ületunnitöö. Seda juhul, kui pole kokku lepitud, et ületunnitöö hüvitatakse rahas. Sel juhul maksab tööandja töötajale 1,5-kordset töötasu. Töötasu alammäär ei tohi sisaldada ületunnitöö tasu.

Ületunnitöö tegemist ei tohi nõuda alaealiselt, kellele see on täiesti keelatud. Ületunnitööd ei saa nõuda ka rasedalt ja töötajalt, kellel on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele. Siiski tuleb ka teistel juhtudel alati kaaluda, kas töötaja suudab ületunnitööd oma tervise tõttu teha.

Tööaja piirangute eesmärk on kaitsta töötaja tervist ja ohutust ning piisav puhkeaeg aitab säilitada töövõimet ja taastada tööjõudu. Rahvusvahelise praktika järgi peetakse mõistlikuks ületunnitöö hüvitamist täiendava vaba aja andmisega.

Mis puudutab graafiku muutmist, siis töölepingus kokkulepitut saab muuta ainult poolte kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, nt töötaja ei soovi graafikut muuta, jätkub kõik nii, nagu oli algselt lepingus kokku lepitud.

Kuigi seadus ei ütle, kuidas ja millal tuleb tööajagraafik töötajale teatavaks teha, peaks graafik olema kinnitatud ikkagi enne teatud töötamise perioodi. Hilisemad muudatused eeldavad juba pooltevahelist kokkulepet.

Print Friendly, PDF & Email