Kohus asus vaagima haldusreformi seaduslikkust (2)

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium käsitles eilsel avalikul istungil 26 omavalitsuse kaebust haldusreformi seaduse võimalikest vastuoludest põhiseadusega.

Kohalikke omavalitsusi esindav vandeadvokaat Paul Varul märkis, et 5000 elaniku nõue pole kuidagi põhjendatud. “5000 elaniku kriteeriumi kohta pole tehtud ühtegi uuringut, pole teaduslikku põhjendust, mis seda arvu põhjendaks,” tõdes Varul ja lisas, et see arv ei lähtu tegelikust vajadusest.

Kõpu vallavanema Siim Avi sõnul on haldusreformi seadus vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega ehk valdade ja linnade haldusterritoriaalse korralduse muutmine valitsuse algatusel ei ole mõõdukas.

Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimehe Kalle Laaneti sõnul soovitakse haldusreformiga muuta riigi haldusterritoriaalset korraldust, et seniste väikevaldade ja -linnade asemele moodustuksid omavalitsusüksused, kes suudavad end ise oma vahenditest majandada.

Laaneti sõnul on suuremates omavalitsustes suurema tulubaasiga paremad võimalused palgata häid spetsialiste ning igal konkreetsel spetsialistil omakorda on võimalik keskenduda korraga kitsamale valdkonnale ehk spetsialiseeruda ja professionaliseeruda.

“Samas on suurematel omavalitsustel mastaabiefekti tõttu senisest paremad võimalused vähendada juhtimiskulude osakaalu. Tekivad eeldused suunata rohkem ressursse kogukondade elu edasiviivatesse tegevustesse. Seega on reformi peamine eesmärk muuta KOV-o üksused senisest oluliselt võimekamaks ja tõhusamaks,” tõdes Laanet.

Valitsust esindav vandeadvokaat Jüri Raidla kinnitas, et valitsus on veendunud haldusreformi eesmärgi- ja põhiseaduspärasuses. Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul on haldusreformi seaduses sätestatud meetmed haldusterritoriaalse korralduse muutmise komplekssusest lähtudes ja võttes arvesse erinevate institutsioonide analüüse, proportsionaalsed, sobivad, vajalikud ja mõõdukad ning põhiseadusega kooskõlas.

Õiguskantsler Ülle Madise leidis, et haldusreformi seadus jääb põhiosas riigikogule antud põhiseadusega antud valikuruumi piiresse, kuid paraku ei võimalda haldusreformi seaduses kehtestatud ajakava kohaliku omavalitsuse üksuste sundühendamist põhiseadusega kooskõlas oleval viisil.

Nii on tema hinnangul sundühendamise läbiviimine planeeritud ajaliselt kohaliku omavalitsuse volikogu valimistele liiga lähedale ja sundühendamise vaidlustamisel võib tekkida olukord, kus volikogu kandidaatidele ja valijatele ei ole piisavalt varakult selge, millise kohaliku omavalitsuse üksuse suhtes valimisi läbi viiakse.

Haldusreformi seadusega pole rahul 26 omavalitsust, nende hulgas ka Pöide vald. Eestimaa maaomavalitsuste liit leiab, et haldusreformi seadus on põhiseadusega vastuolus just sundühendamise sätete ja kohalike omavalitsuste miinimumarvu osas. Ka Eesti linnade liit ei toeta kohalike omavalitsuste sundühendamist.

 

Print Friendly, PDF & Email