Täna on õpetajate päev. Päev, mil õpetajaid tänada ja juhtida tähelepanu nende ameti tähtsusele. Õpetaja tööd ei saa alahinnata – on ju hea õpetaja üks olulisemaid inimesi, kes meid mõjutab ja isiksustena kujundab.
Õpetajaamet ei ole kergete killast. Tööpäev ei saa otsa siis, kui koolikell viimase tunni lõppenuks kuulutab.
Hulk kohustusi ootab veel ees: vaja on uued tunnid ette valmistada, kontrolltööd, etteütlused või kirjandid parandada, hinded panna, e-Kool täita.
Et kõigega valmis jõuda, tuleb vahel ööstki lisa näpistada. Või oma perega veedetava aja arvelt.
Töö on stressirohke – isegi kui ülejäänud õpilased on mõistlikud, piisab ühest “tõrvatilgast”, et tund või lausa kogu päev rikkuda.
Ja “kolme põhjust õpetajakutse valimiseks” ehk kolme vaba suvekuud ka ei ole, kui puhkus algab jaanidega ja lõpeb pooles augustis. Ka õpetaja palk pole just teab mis suur.
Miks siis olla õpetaja? Nii mõnigi õpetaja on öelnud, et ei kujuta end mõnes teises ametis ettegi. Et just see on töö, mida ta armastab. Kõigele vaatamata.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Miks olla õpetaja? Mõni on seetõttu, et kindel palk ja pikk puhkus. Teine aga seepärast, et lappida oma madalat enesehinnangut või untsuläinud pereelu kaitsetute õpilastele ärategemisega. Enamus õpetajaid aga seetõttu, et õpetada ja kasvatada innu ja rõõmuga lapsi, nautida laste säravaid silmi ja edukogemust ning mõista oma olulisust õpilase hinge-ja vaimuelu kujundamisel.