Debora tõi rahva kokku

KONVERENTSIL: Saalitäiele rahvale räägib Debora Vaarandi luulest kirjandusteadlane Kadri Tüür. MAANUS MASING

Kuressaare kultuurikeskuse saalis toimunud konverentsil “Debora Vaarandi 100” lahati nii poetessi elu kui ka loominguga seotud teemasid.

Konverentsi avas ja viis läbi Vaarandi kodukandist Laimjalast pärit keeleteadlane Jaan Õispuu. Päeva esimeses pooles rääkis Tallinna ülikooli emeriitprofessor Rein Veidemann Debora Vaarandi sajandist. Tartu ülikooli eesti kirjanduse teadur Kadri Tüür keskendus Vaarandi luulele ja isiklikke mälestusi poetessist jagas kirjanik Ülo Tuulik.

Pärast pausi andis Saare maakonna emakeeleõpetajate ainekomisjoni esimees Merle Rekaya ülevaate sellest, kui palju ja mil moel puutuvad õpilased koolitundides Vaarandi loominguga kokku. Kirjanik Jaak Urmet käsitles oma ettekandes aga «kommunisti» mõiste problemaatikat, kuna ka Vaarandi oli teatavasti kommunistliku partei liige.

Päeva ilmestasid teisipäeval toimunud luulekonkursi “Kasvasin kesk kadakaid” parimad etlejad. Konverentsi korraldasid Laimjala loodussõprade selts ja Saaremaa keskraamatukogu.

Kirjandusõpikutes Debora Vaarandi loomingut väga tihti just ei kohta, tõdes Merle Rekaya. Sellest hoolimata on Saare maakonna õpetajad hoolt kandnud, et poetess ja tema looming noortele päris võõraks ei jääks. Erilise tähelepanu all on Vaarandi koolitundides muidugi sel kooliaastal.

Jaak Urmet heitis valgust kommunistide teemale, mis on endiselt küllaltki vastuoluline ning keeruline käsitleda ja mõtestada. Ta tõdes, et üldiselt peetakse Eestis kommunisti all silmas valelikku inimrämpsu, kellele omistatakse kõiksugu halbu omadusi. Ei taheta aga leppida sellega, et ka kommunistide hulgas oli andekaid, teenekaid, intelligentseid ja säravaid inimesi. Et sellest probleemist üle saada, soovitas Urmet lugeda eesti kommunistide ja vasakpoolsete mälestusi. “Kelle kätel oli veri, ei kirjutanud mälestusi,” lisas ta.

Debora Vaarandi juubelinädal tipneb täna Laimjalas mälestuskuju avamisega. Kuju avamisele eelneb Debora Vaarandi kodukanti tutvustav ekskursioon ja mälestuste päev Laimjala rahvamajas, kus oma mälestusi jagavad mitmed poetessi sõbrad, tuttavad ja sugulased. Pärastlõunal annab rahvamajas kontserdi Riho Sibul. Kontserdi piletitulu läheb mälestusmärgi ümbruse kujundamiseks.

Debora Vaarandi juubeli tähistamist ja mälestuskuju püstitamist on Laimjala loodussõprade selts ette valmistanud 2014. aastast. Kuju valmimist on toetanud arvukad eraannetajad ja ettevõtjad, LEADER-programm, Laimjala vald, Kultuurkapital ja Kohaliku Omaalgatuse Programm. Lisaks on mälestuskuju fondi toetuseks Laimjala mõisapargis kahel aastal korraldatud heategevuslik kontsert “Laimjala valss”. Kuju autorid on Simson Seakülast ja  Paul Mänd, arhitekt on Jüri Irik.

Print Friendly, PDF & Email