Presidendikandidaat on Kersti Kaljulaid (11)

KOHTUMISED: Esimesena võttis Kaljulaiu “kuulamisele” Reformierakonna fraktsioon Urve Tiiduse juhtimisel. Foto: Liis Treimann /Postimees

KOHTUMISED: Esimesena võttis Kaljulaiu “kuulamisele” Reformierakonna fraktsioon Urve Tiiduse juhtimisel.
Foto: Liis Treimann /Postimees

Esmaspäeval riigikogus toimuvatele presidendivalimistele esitatakse kandidaadiks Kersti Kaljulaid.

 

Üleeile riigikogu vanematekogult ettepaneku saanud 46-aastane Kaljulaid käis eile riigikogu fraktsioonidega kohtumas. Päeva lõpuks teatasid kõik fraktsioonid, et vaatamata mõningatele erimeelsustele on nad nõus Kaljulaidu toetama.

Saarte Häälega vestelnud Saare maakonna valijamehed, kes eelmisel laupäeval Estoniasse tühikäigu tegid, kaldusid samuti arvama, et Kaljulaid võiks saada võimaluse.

Reformierakonna liige Kalle Laanet oli üks neist, kes eile hommikul Kaljulaiuga kohtus.

Laanet tunnistas, et ka temale on Kersti Kaljulaid tuttav vaid avalikelt esinemistelt. Eile riigikogus jättis tõenäoline presidendikandidaat Laanetile asjaliku mulje. “Ta andis kõigile küsimustele vastused, mida teada taheti. Vastused olid konkreetsed,” märkis Laanet. Kaljulaid andis ülevaate ka oma isiklikust elust ja senisest karjäärist.

Laaneti sõnul oli Reformierakonna esimene suurem eelistus Jüri Luik, läbi käis aga igasuguseid nimesid. Eile tehti otsus, et toetatakse siiski Kaljulaidu.

“Eesmärk on Eestile president valida,” ütles Laanet ja lisas, et selles suunas riigikogu liikmed ka ühiselt töötavad. Praegu toimuv on hea näide poliitika olemusest, kus eesmärgi nimel võetakse ennast kokku ja leitakse kompromiss.

Laanet märkis, et koridorides on mitmesuguseid arvamusi kuulda olnud, kuid ühise eesmärgi nimel tuleb ikkagi järeleandmisi teha.

Kunagi Mart Laari nõunikuna töötamise ajast mäletab Kaljulaidu ka Muhu valijamees Ain Saaremäel.

“Tark naine,” andis Saaremäel oma hinnangu ja lisas, et ega saa ju tegelikult öelda, kas ta on nüüd kellestki parem või halvem. “Andke talle võimalus ja siis näeb,” märkis IRL-i kuuluv Saaremäel. Tema loodab oma sõnul küll, et ei pea valijamehe teekonda teist korda ette võtma.

Kuressaare valijamees Jaanis Prii märkis, et Kaljulaid kannaks selle ameti välja. Sotsiaaldemokraat Prii lisas, et kindlasti on tegemist kompromissiga ning tulemus on selline nagu on.

Orissaare valijamees Marili Niits tunnistas, et esmalt oli hinges pettumus. “Pärast mitut kuud ei suudetud kuuest kandidaadist ühte valida ning nüüd leitakse kahe päevaga kandidaat, kellest paljud kuulnud ei ole,” rääkis Niits. “Nüüd siis ühtäkki ollakse valmis kompromissideks.”

Niits lisas, et ta on mõelnud, milline oleks tema arvamus Kaljulaiust, kui ta oleks kandidaadiks esitatud koos teistega. “Ma arvan siiski, et on sobivamaid kandidaate olemas,” nentis ta.


KES ON KERSTI KALJULAID?

Kersti Kaljulaid on sündinud 1969. aastal Tartus. 1992. aastal lõpetas ta Tartu ülikooli bioloogia erialal ja omandas 2001. aastal ärijuhtimise erialal samas ülikoolis kutsemagistri kraadi, vahendab Postimees.

Aastatel 1998–1999 töötas Kaljulaid Hansapank Markets’is investeerimispanganduse osakonnas projektijuhina. Tema peamine ülesanne oli osaleda ettevõtete ühinemis- ja ülevõtmistehingute ning erastamisprotsesside nõustamisel, vastutades ettevõtte ostueelse analüüsi eest.

1999. aastal asus Kaljulaid tööle Eesti peaministri majandusnõunikuna, kus tema ülesannete hulka kuulus peaministri büroo, Eesti Panga, rahandusministeeriumi ja suurima eelarvega ministeeriumide töö kooskõlastamine, samuti suhete koordineerimine Rahvusvahelise Valuutafondi ja teiste mitmepoolsete finantsasutustega. Ta osales koos rahandusministri ja sotsiaalministriga ka pensionireformi ettevalmistamisel ning nõustas peaministrit iga-aastastel ministritega peetavatel eelarveläbirääkimistel.

2002. aasta veebruaris nimetati Kaljulaid Eesti Energia AS-i Iru elektrijaama juhtimisarvestuse osakonna juhatajaks ja 2002. aasta septembris sama ettevõtte direktoriks.

Ta on esindanud valitsust ka Eesti Geenivaramu nõukogus ning olnud aastatel 2002–2004 Kuku raadio “Keskpäevatunni” üks saatejuhte. 2004. aasta maist töötab Kaljulaid Euroopa Kontrollikojas. Enne kontrollikoja liikmeks saamist kuulus Kaljulaid alates 2001. aastast toonasesse Isamaaliitu. Valimistel ei ole ta osalenud.

Tal on neli last ja Kersti Kaljulaid on ka vanaema.

Print Friendly, PDF & Email