Muhu hundi lakkamatud murdmised jätkuvad        

Märtsi algusest saadik Muhus kariloomi murdnud hunt on üle kavaldanud kõik kohalikud jahimehed ja jätkab karjakasvatajate meelehärmiks Muhumaal seninägematut verepulma.

“Asi on üsna pööraseks läinud, keegi ei saa aru, mis toimub,” ütles MTÜ MuhuMaaLammas eestvedaja Kadri Tali, kelle sõnul leiavad murdmised saarel aset juba ülepäeviti. “Keskkonnaametis ollakse ka üsna kurjad, jahimeestel kästi asja tõsiselt võtta või muidu võtavad jahipiirkonna käest ära.”

Läinud reedel andis keskkonna-
amet Saarte Häälele teada, et Muhus on akteeritud 26 lamba murdmine, karjakasvatajad peavad aga kiskja tekitatud kahjusid märksa suuremaks.

“Minul isiklikult on murtud 25 või rohkem lammast,” kinnitas Kadri Tali, kelle sõnul ei sisalda hundikahjude statistika paraku neid hukka saanud loomi, kelle surma põhjust ei õnnestu üheselt tuvastada või kes on kadunuks jäänud.

Muhu suurima lambakasvataja Tarvi Valdmetsa sõnul on Muhus aset leidnud murdmiste jada lausa kurioosne, eriti kui arvestada, et Saaremaal pole terve suve jooksul lammaste murdmiste kohta uudiseid tulnud.

Nii Tarvi Valdmetsa kui ka Kadri Tali hinnangul käitub Muhu hunt üldse mitte hundile omistatava käitumismustri kohaselt, sest tavaliselt hundid suviti kariloomi eriti murdma ei kipu. “Kuna Muhu saar on hundi jaoks territooriumina liiga väike, siis võib-olla tunneb ta end siin lõksus olevana ja on lolliks läinud,” pakkus Kadri Tali. Teisalt ei saa välistada, et vana ja jõuetu, kuid sellevõrra elukogenum kiskja ongi lausa lammastele spetsialiseerunud.

Kadri Tali sõnul on põhjust uskuda, et hundiga käivad kaasas mingid “satelliidid”, tõenäoliselt šaakalid. “Mõned korrad, kui siin on lausa kümme lammast korraga läinud, siis see ikka päris ühe hundi töö ei saa olla,” arvas karjapidaja. Tali sõnul oli tema õue all murtud ja söödud lammas, kuid lisaks oli veel viis kägistatud talle, kes perenaise käte vahel tunniajaliste vahemikega kõritursesse koolsid. “Nahka katki pole saadud, aga kõri oli nii ära pigistatud, et see oli hakkliha sisuliselt,” rääkis Tali.

Kui veel reedel rõõmustas Kadri Tali, et Üügu pangal klassikalise hundikindla karjaaiaga piiratud karjamaal pole murtud veel ainsatki lammast, siis nädalavahetusel oli pilt muutunud.

Laupäeval Üügult leitud vigastatud lambale tuli teha hädatapp, pühapäeval karja üle lugedes selgus, et kadunud on vähemalt viis lammast. Tõenäoliselt oli hunt sisse hiilinud üle vesiaia otsa.

Praeguseks on lambad karjamaalt ära toodud, ent mõistagi jääb küsimus, kuidas edasi? Keegi ei soovi pidada lambaid huntide kõhutäiteks. “Võib-olla peab järgmisel aastal koomale tõmbuma ja mereäärsetelt aladelt ära kolima, aga see oleks selles mõttes masendav, et alad on EL-i rahaga lagedaks tõmmatud ja seal peab kindlasti karjatama,” rääkis Kadri Tali.

Muhu jahiseltsi juhatuse aseesimees Jüri Siilak ütles, et suvekuudel on hundi tabamine pigem juhuse asi. “See loom on ka üsna kaval ja elukogenud, eks ta haistmismeeled on tugevad ja niisama lihtsalt ta ennast ei paku,” lausus Siilak, kelle sõnul saab tõsisemast hundijahist rääkida ikkagi lumisel ajal. “Ma arvan, et kui teda enne kätte ei saa, siis kaob ta üle jää tagasi Läänemaale.”

 

Print Friendly, PDF & Email