Mereäärne kinnisvara – luksuskaup või mitte

MERI KÖIDAB INIMESI: Anli Alliksoon-Juursalu on seda meelt, et kuna mereäärne elu inimesi meelitab, siis on ka mereäärne kinnisvara siiski tavaliselt kallim kui merest eemal asuv. Foto: IRINA MÄGI

MERI KÖIDAB INIMESI: Anli Alliksoon-Juursalu on seda meelt, et kuna mereäärne elu inimesi meelitab, siis on ka mereäärne kinnisvara siiski tavaliselt kallim kui merest eemal asuv.
Foto: IRINA MÄGI

Ehkki levinud on arvamus, et Saaremaal on kõige kallim kinnisvara n-ö “varbad vees” ehk oma merepiiriga, ei ole see alati reegel. Maaklerite sõnul ollakse mereäärse elamise eest nõus küll rohkem maksma ja tihti küsitaksegi suuremat summat, kuid mere ääreski leiab soodsaid pakkumisi.

 

“Loomulikult on mereäärne kinnistu kallim, sest esiteks meri on ju eksklusiivne, teiseks on neid sisemaaga võrreldes vähem müügis,” märkis Allar Sepp Compakt Kinnisvarast. Lisaks on mereäärsed alad kaetud suuresti Looduskaitse ja Natura 2000 kaitsevööndiga.

“Eramu ehituseks sobilikke krunte ei ole palju ja seepärast saab kõrgemat hinda küsida,” märkis Sepp. Nt Järvel ja Mändjalas on tema sõnul ka n-ö üle tee krundid tegelikult samuti kõrge hinnatasemega.

Domus Kinnisvara maakler Jüri Aljas nõustus, et merepiiriga või väga mere lähedal asuva kinnisvara eest küsitakse kõrgemat hinda küll. Kas seda ka makstakse, on iseasi. “Iga maatüki eest, kus suure kivi otsast ja raagus puude vahelt meri paistab, kõrget hinda ei maksta,” kinnitas ta.

Aljase sõnul näitab Saaremaa kaart ju ilusti ära, et kõigist müügis olevatest kinnistutest ongi suur osa sisuliselt mere lähedal, seega nende hind ei saa väga kõrgele tõusta.

Kõrgema müügihinna olulised märksõnad on kahtlemata detailplaneering – eriti hea, kui ehituskeelu ala mere suhtes vähendatud on – elekter, juurdepääs, mitte mudane rand, sadamakoha lähedus ning privaatsus. “Võimaluse eest oma maad mööda merre jalutada ollakse nõus maksma.”

Aljase sõnul on mereäärse kinnisvara hinnad Saaremaal ajapikku langenud. Tema enda maakleritöö kogemus küll päris nii pikk veel pole, aga kliendid meenutavat tihti varasemaid müüginumbreid. “Suvekodu Saaremaal mere ääres oli kümme aastat tagasi eduka elustiili pärisosa,” märkis maakler. “Inimeste lootused helgele tulevikule olid üles köetud, pangad pakkusid laenuraha ja see olukord kokku tõstiski hinnad üles.”

Aljas tuletas meelde, et tegelikult on Eestis ajalooliselt mere ääres elanud hoopis veidi vaesem rahvas, kel ei olnud võimalust maja meretuulte eest metsa varju ehitada. “Või kalurid, kellele oli oluline oma elatusallikale lähedal olla,” lisas ta. Inimeste väärtushinnangud aga muutuvad ajas – elu on läinud paremaks ja lõbusamaks. Majad peavad tuult ja sooja ning kindlustus maksab vajadusel ka üleujutuse kahjud kinni. Teistpidi on see siiski luksus, kui inimestel on võimalus ja aeg koduaknast  merd vaadata.

Tuues välja vähemalt ühe piirkonna, kus mereäärse kinnisvara hinnad on maakonnas kallimad, tõi Aljas välja Muhu saare. “Muhus merepiiriga kinnistud on kindlasti üks kategooria, mille eest küsitakse ja makstakse suhteliselt kõrgemat hinda,” kinnitas ta.

Kinlux Vara maakler Anli Alliksoon-Juursalu on raudselt seda meelt, et kinnisvara hind sõltub ainult asukohast. “Kuna suures plaanis ootavad Saaremaale mereäärset kinnisvara soetavad inimesed puhkust ja rahu, aga ka, et kõik teenused võiksid käe-jala juures olla, siis kujuneb neid ootusi silmas pidades magusaks piirkonnaks Kuressaare lähiümbrus,” rääkis maakler.

Samas, kuna Saaremaa lõunapoolne mereäär on reeglina pehme ja kõrkjaid täis ning põhja pool puhta mererannaga, siis see, kelle eesmärk on merepiiriga maa osta, ostab ka Kuressaarest kaugemale.

“Üldiselt mere äär köidab inimesi ja mere ääres on siiani kinnisvara mitu korda kallim kui nt 300 meetrit merest asuv maa,” rääkis maakler oma kogemustele tuginedes.

Üldiselt ostetakse aga maid väga vähe, märkis ta, ning see kehtib ka mereäärsete maade ostmise puhul.

Hinnad ei ole tema sõnul palju muutunud võrreldes nt kümne aasta taguse ajaga, kuna siis osteti krunt hingehinnaga ja nüüd müüvad paljud samu krunte, tahtes sama raha tagasi saada.

“Tihtipeale saavad natuke vähem,” tunnistas Anli Alliksoon-Juursalu.

Samas on maakleri sõnutsi mereäärsete maade hinda alandanud võrreldes kümne aasta taguse ajaga NATURA kitsenduste lisamine mereäärsetele maadele.

“Selles suhtes on mereäärne hoonestatud kinnistu suur luksus, sest kui tänapäeval hakata mereäärsele maale detailplaneeringut tegema või ehitusluba taotlema, siis see võib osutuda väga aeganõudvaks või võimatuks missiooniks,” selgitas Alliksoon-Juursalu.

Seepärast on mereäärsed maad, kus detailplaneering kehtestatud või ehitusluba väljastatud, ikkagi väga haruldased müügiobjektid.


Ka Sõrves leiab hästi otsides kinnistu 7000 euroga

LVM Kinnisvara juhatuse liikme Ingmar Saksingu sõnul on selle mereäärse kallidusega nii ja naa. Tema hinnangul on vastupidiselt levinud arvamusele Saaremaa mereäärne kinnisvara kättesaadav paljudele. “Samas nõuab kättesaadava kinnisvara korrastamine hulgaliselt aega ja tihti ka rohkem raha, kui see vara esialgselt maksab,” lisas Saksing.

Odavaid hoonestatud kinnistuid leiab iseenesest kõikjal Saaremaal. Nii näiteks maksab LVM Kinnisvara andmeil praegu üks kinnistu Torgus 7000 eurot, Orissaares 8000 eurot ja 8300 eurot, Laimjalas 11500 eurot, Pihtlas 12 000 eurot, Kihelkonnal 12 000 eurot, Leisis 13 000 eurot ja Valjalas 13 900 eurot.

Samas ei asu kõige kallimad pakkumised alati veekogu ääres, märkis Saksing. Nii on parasjagu pakkumisel näiteks Eikla mõis 500 000 euroga, hoonestatud kinnistu Pöide vallas 450 000 euroga, Pidula mõis samuti 450 000 euroga ja kinnistu Salmel Mõldri külas 284 500 euroga. “Ükski neist kinnistutest ei piirne veega,” kinnitas Saksing.

Seega võib sedapidi võttes luksuseks või leebemalt öeldes lihtsalt kalliks pidada kinnisvara omamist sisemaal.

Samas on kõige kallim hoonestamata kinnistu hetkel Saaremaal 295 000 euroga Tõrise külas Lääne-Saare vallas ja selle kinnistu koosseisu kuulub näiteks oma järv.

Ka järgmised kalliduselt kaks kinnistut asuvad Lääne-Saare vallas. “Soodsaima kinnistu saab Saaremaalt 1000 euroga või alla selle, kui osata piisavalt kaubelda,” kinnitas Saksing.

Teisalt möönis ka Saksing, et Saaremaal siiski on teatud piirkondi, kus kinnistu paiknemine vee ääres mõjutab suuresti kinnistu hinda.

“Näiteks jagab Mändjala piirkonnas maantee hinnad kaheks ehk need, mis jäävad vee poolele, on märkimisväärselt kallimad kui need kinnistud, mis jäävad nii-öelda üle tee,” märkis LVM Kinnisvara juhatuse liige.

Sarnaselt on hinnad erinevad näiteks Ranna maanteel ja ka Sõrves – merepoolse tee ääres on kinnisvara kallim kui “metsapoolsel”. “Kokkuvõtvalt võib öelda, et vee piiriga kinnistud on kallimad nendest, millel see puudub, kuid kuna Saaremaal on vesi igal pool lähedal, siis mitte alati ei määra see hinda.”

 

Print Friendly, PDF & Email