Suurim vald osutus suurprojektis saamatuks (17)

LÄÄNE-SAARE VALD pidi projektis kaasa lööma Kaarma maalinna kui Lihulinnaga. Juuni lõpul poseeris Aarne Põlluäär Kaarma maalinnal. Maanus Masing

LÄÄNE-SAARE VALD pidi projektis kaasa lööma Kaarma maalinna kui Lihulinnaga. Juuni lõpul poseeris Aarne Põlluäär Kaarma maalinnal.
Maanus Masing

Kaheksa valla ühine projekt Saaremaa maalinnade arendamiseks miljonieurose rahastuse saamiseks võeti Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusest (EAS) tagasi, sest suurim osapool Lääne-Saare vallavalitsus ei saanud eeltöödega hakkama.

“Maalinna projektiga on tegeletud juba mitmeid aastaid ja kui pikki aastaid tegeleda, peaks tulemus olema kaua tehtud ja kaunikene ning realiseeritav. Kahjuks ei saanud me jälle ree peale ja peame nüüd vaatama, kuis piirkonna konkurentsivõime tõstmise raha liigub teistes suundades,” ütles Saarte Häälele Orissaare vallavanem Vello Runthal. Runthal kinnitas, et tema jaoks oli see halb üllatus, kui sai alles augusti lõpul teada, et Lääne-Saare vald on projektile pidurit tõmmanud.

Maalinnade võrgustik oli üks kuuest heaks kiidetud projektist, mis oli plaanis juuli alguses esitada EAS-i piirkondade konkurentsivõime tugevdamise programmi. EAS-i kommunikatsioonijuht Priit Pruul ütles, et Saaremaalt esitati PKT 1. rahastusvooru (2. voor on järgmisel aastal – toim) viis taotlust, kuid maalinnade menetlus lõpetati taotleja, MTÜ Visit Saaremaa palvel. Esitamata jäi Kuressaare ettevõtlusinkubaatori projekt, mida on koos vedanud linnavalitsus ja Lääne-Saare vallavalitsus.

Seega on praegu rahastusotsuste ootel Kuressaare linnavalitsuse südalinna arendamise kava (toetuse vajadus 3,9 mln eurot), Kingli Grupi Oti küla tootmisala arendus (455 000 eurot), Alver Saguri OHHOO keskus Kaalis (788 000) ja Andres Tinno Hõbevalge keskus (1,97 mln) Kuressaares.

Aastaid tehtud eeltööd

EAS-il on PKT 1. voorus Saaremaale võimalik eraldada 3 581 001 eurot, mis teoreetiliselt võib tähendada, et kogu rahastus tuleb Kuressaare südalinna projektile. Üheks kriteeriumiks rahastuse saamisel on loodavate töökohtade arv, mis on Kuressaare projektil 30. PKT investeeringuid koordineeriv rahandusministeerium teatas juba eelmise aasta oktoobris Saarte Häälele, et “tulenevalt meetme eesmärkidest toetatakse linnakeskuse korrastamist vaid juhul, kui investeeringu tulemusena tekivad uued töökohad ning suureneb majandusaktiivsus piirkonnas tervikuna”.

Kui linnasüdame arendus on puhtalt linnavalitsuse projekt ja kolm taotlust esitasid eraettevõtjad, siis maalinnade projekti jaoks on teinud eeltööd kaheksa omavalitsust mitme aasta jooksul. Seetõttu ei varja vallajuhid oma pahameelt, et Lääne-Saare vallavalitsuse tegevuse või pigem tegevusetuse tõttu juba esitatud projekt tagasi tõmmati.

“Väga kahetsusväärne lugu, rabelesime kõik kõvasti. Kõigil oli kiire, kulutasime raha ja aega, kuid millegipärast jäi asi toppama ja esitamata,” märkis Mustjala vallavanem Kalle Kolter. “Kahju jah, pingutasime päris kõvasti sellega,” leidis Valjala vallavanem Aare Martinson.

Pöide vald oli arendusspetsialist Eda Kesküla sõnul oma asjadega graafikus, kuid kui Lääne-Saare vallast tuli signaal, et nemad ei jõua, loobus Pöide kiirustamast. “Projekteerimine pole just odav ja igaks juhuks projekti tellida ei näinud põhjust,” sõnas Eda Kesküla.

“Ei saa kedagi otseselt süüdistada ega õigustada, ikka juhtub, ja võib-olla ongi see õige, saame projekti veel paremaks lihvida. Kindlasti oleme siis tulevikus hulka targemad ja projekt on veel parem, ent kas siis veel raha jätkub?” küsib Vello Runthal.

Ehkki vallajuhtide lootus on, et projekt esitatakse järgmisel aastal PKT 2. vooru (kus on samuti 3,5 mln eurot), on projekti nõrk koht loodavate töökohtade väike arv – vaid kümme. Samas – võrgustikust mitterahalist kasu saavate ettevõtete arv on koguni 300. Siiski soovitati maalinnade projekt esitada tingimata juba esimeses voorus.

Minister kiidab maalinnu

Saarte Hääle käsutuses on ettevõtlusminister Liisa Oviiri kooskõlastuskiri Saaremaa PKT tegevuskavale. Oviir näitab selles oma poolehoidu maalinnadele, öeldes, et projektil on suur turismipotentsiaal, kui objekte koos turundada. “Toetame projekti elluviimist ning tegevuskavas selle prioriteetsuse tõstmist võrreldes teiste turismisuuna investeeringutega (Ohhoo ja Hõbevalge – toim),” teatas Oviir rahandusministeeriumile. Oviir kiitis heaks ka Kuressaare südalinna arendamise ja Kaali loomekeskuse OHHOO projekti, kuid nentis samas, et viimase kattuvus Kuressaarde plaanitava Hõbevalge keskusega tuleb lahendada enne tegevuskava kinnitamist.

“Keskus Hõbevalge – tegu on sarnase projektiga kui Kaali loomekeskus OHHOO. Seega ei toeta kahe vähemalt osaliselt üksteist dubleeriva projekti elluviimist. Teeme ettepaneku projekti sobivad tegevused liita OHHOO loomekeskusega,” seisab Oviiri kirjas negatiivne sõnum Andres Tinnole.

Maalinnade projekti partnerid on Laimjala, Leisi, Lääne-Saare, Muhu, Mustjala, Orissaare, Pöide ja Valjala vallavalitsus, SA Saaremaa Arenduskeskus ning MTÜ Visit Saaremaa. Lääne-Saare vallavalitsuse infotöötaja Merike Lipu sõnul oli “ülesaaremaalisel projektil kõigil omavalitsustel väga palju puudusi, mida ei oleks jõutud kümne päevaga likvideerida, siis tuli protsessi võtta natuke rahulikumalt”.

Lääne-Saare valla arenduste peaspetsialisti Aarne Põlluääre sõnul pani MTÜ Visit Saaremaa valdadele ette kaks võimalust. Kas võtta aeg maha, likvideerida puudused ja esitada projekt teise taotlusvooru 2017. aastal või pingutada ja esitada mõningaste puudustega projekt siiski ära, mis vähendab aga positiivse rahastamisotsuse võimalusi.

Põlluäär pidas vajalikuks valida esimene variant, kuna projekti juurde lubati vajalikku tehnoloogilist projekti alles oktoobriks. “Järelikult olid sama meelt ka teised vallad, sest MTÜ Visit Saaremaa otsustas projekti esitada järgmisel aastal,” sõnas Merike Lipu.

Lääne-Saare vallaga sama meelt on Laimjala vallavanem Vilmar Rei, kes kahtleb, et nad oma tegemistega oleksid õigeks ajaks valmis jõudnud. “Laimjalal on see teema, et [Asva] maa ei ole valla omandis. Saime küll eramaaomanikega kokkulepped tehtud, hetkel tegeleme nii või naa asjaga edasi, talve jooksul jõuab nende asjadega ühele poole,” rääkis Rei.

Puudused polnud ootamatus

Vello Runthal möönis, et Orissaare vallale oli juba kevadel teada, mida on vaja teha ja ka see, et see suudetakse ajaliselt ära teha. “Need puudused ei olnud mingi ootamatus! Juba taotluse esitamisel arvestasime, et suudame kõik puudused lahendada selleks ajaks, mis nende kõrvaldamiseks antakse. Nüüd on loomulikult kahetsusväärne, et pidime raha kulutama ja eriti just aega ning ei saanudki projekti korralikult sisse seekord,” nentis Runthal.

MTÜ Visit Saaremaa turismiarendusjuhi Viktoria Bubukini sõnul ei pea ta Lääne-Saare vallale näpuga näitamist päris korrektseks, kuna vajakajäämisi oli ka teiste valdade dokumentatsioonis.

“Lääne-Saare valla arenduste peaspetsialist Aarne Põlluäär oli esimene, kes pärast EAS-i esitatud puuduste kõrvaldamise määruse saamist esitas oma nägemuse võimalike edasiste tegevuste kohta, tehes ettepaneku esitatud taotlus tagasi võtta ja esitada see uuesti 2017. aasta taotlusvooru,” lausus Bubukin.


VALDADE ÜHINE LAPS

Maalinnade temaatika:

  • Maasi maalinn – orduaeg;

– Kooljamäed – küttimine ja sõjapidamine;

– Paatsa maalinn – raua- ja sepatöö;

– Lihulinn – küttimine ja käsitöö;

  • Kaarma maalinn – usk;

– Valjala maalinn – käsitöö ja kaubandus ning sõjapidamine;

– Asva linnusasula – karjakasvatus, põllumajandus, käsitöö;

– Pöide ehk Kahutsi maalinn – ohverdamine;

– Muhu maalinn – sõjapidamine.

Print Friendly, PDF & Email