LÄÄNE-SAARE VALD pidi projektis kaasa lööma Kaarma maalinna kui Lihulinnaga. Juuni lõpul poseeris Aarne Põlluäär Kaarma maalinnal.
Maanus Masing
Kaheksa valla ühine projekt Saaremaa maalinnade arendamiseks miljonieurose rahastuse saamiseks võeti Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusest (EAS) tagasi, sest suurim osapool Lääne-Saare vallavalitsus ei saanud eeltöödega hakkama.
“Maalinna projektiga on tegeletud juba mitmeid aastaid ja kui pikki aastaid tegeleda, peaks tulemus olema kaua tehtud ja kaunikene ning realiseeritav. Kahjuks ei saanud me jälle ree peale ja peame nüüd vaatama, kuis piirkonna konkurentsivõime tõstmise raha liigub teistes suundades,” ütles Saarte Häälele Orissaare vallavanem Vello Runthal. Runthal kinnitas, et tema jaoks oli see halb üllatus, kui sai alles augusti lõpul teada, et Lääne-Saare vald on projektile pidurit tõmmanud.
Maalinnade võrgustik oli üks kuuest heaks kiidetud projektist, mis oli plaanis juuli alguses esitada EAS-i piirkondade konkurentsivõime tugevdamise programmi. EAS-i kommunikatsioonijuht Priit Pruul ütles, et Saaremaalt esitati PKT 1. rahastusvooru (2. voor on järgmisel aastal – toim) viis taotlust, kuid maalinnade menetlus lõpetati taotleja, MTÜ Visit Saaremaa palvel. Esitamata jäi Kuressaare ettevõtlusinkubaatori projekt, mida on koos vedanud linnavalitsus ja Lääne-Saare vallavalitsus.
Seega on praegu rahastusotsuste ootel Kuressaare linnavalitsuse südalinna arendamise kava (toetuse vajadus 3,9 mln eurot), Kingli Grupi Oti küla tootmisala arendus (455 000 eurot), Alver Saguri OHHOO keskus Kaalis (788 000) ja Andres Tinno Hõbevalge keskus (1,97 mln) Kuressaares.
Aastaid tehtud eeltööd
EAS-il on PKT 1. voorus Saaremaale võimalik eraldada 3 581 001 eurot, mis teoreetiliselt võib tähendada, et kogu rahastus tuleb Kuressaare südalinna projektile. Üheks kriteeriumiks rahastuse saamisel on loodavate töökohtade arv, mis on Kuressaare projektil 30. PKT investeeringuid koordineeriv rahandusministeerium teatas juba eelmise aasta oktoobris Saarte Häälele, et “tulenevalt meetme eesmärkidest toetatakse linnakeskuse korrastamist vaid juhul, kui investeeringu tulemusena tekivad uued töökohad ning suureneb majandusaktiivsus piirkonnas tervikuna”.
Kui linnasüdame arendus on puhtalt linnavalitsuse projekt ja kolm taotlust esitasid eraettevõtjad, siis maalinnade projekti jaoks on teinud eeltööd kaheksa omavalitsust mitme aasta jooksul. Seetõttu ei varja vallajuhid oma pahameelt, et Lääne-Saare vallavalitsuse tegevuse või pigem tegevusetuse tõttu juba esitatud projekt tagasi tõmmati.
“Väga kahetsusväärne lugu, rabelesime kõik kõvasti. Kõigil oli kiire, kulutasime raha ja aega, kuid millegipärast jäi asi toppama ja esitamata,” märkis Mustjala vallavanem Kalle Kolter. “Kahju jah, pingutasime päris kõvasti sellega,” leidis Valjala vallavanem Aare Martinson.
Pöide vald oli arendusspetsialist Eda Kesküla sõnul oma asjadega graafikus, kuid kui Lääne-Saare vallast tuli signaal, et nemad ei jõua, loobus Pöide kiirustamast. “Projekteerimine pole just odav ja igaks juhuks projekti tellida ei näinud põhjust,” sõnas Eda Kesküla.
“Ei saa kedagi otseselt süüdistada ega õigustada, ikka juhtub, ja võib-olla ongi see õige, saame projekti veel paremaks lihvida. Kindlasti oleme siis tulevikus hulka targemad ja projekt on veel parem, ent kas siis veel raha jätkub?” küsib Vello Runthal.
Ehkki vallajuhtide lootus on, et projekt esitatakse järgmisel aastal PKT 2. vooru (kus on samuti 3,5 mln eurot), on projekti nõrk koht loodavate töökohtade väike arv – vaid kümme. Samas – võrgustikust mitterahalist kasu saavate ettevõtete arv on koguni 300. Siiski soovitati maalinnade projekt esitada tingimata juba esimeses voorus.
Minister kiidab maalinnu
Saarte Hääle käsutuses on ettevõtlusminister Liisa Oviiri kooskõlastuskiri Saaremaa PKT tegevuskavale. Oviir näitab selles oma poolehoidu maalinnadele, öeldes, et projektil on suur turismipotentsiaal, kui objekte koos turundada. “Toetame projekti elluviimist ning tegevuskavas selle prioriteetsuse tõstmist võrreldes teiste turismisuuna investeeringutega (Ohhoo ja Hõbevalge – toim),” teatas Oviir rahandusministeeriumile. Oviir kiitis heaks ka Kuressaare südalinna arendamise ja Kaali loomekeskuse OHHOO projekti, kuid nentis samas, et viimase kattuvus Kuressaarde plaanitava Hõbevalge keskusega tuleb lahendada enne tegevuskava kinnitamist.
“Keskus Hõbevalge – tegu on sarnase projektiga kui Kaali loomekeskus OHHOO. Seega ei toeta kahe vähemalt osaliselt üksteist dubleeriva projekti elluviimist. Teeme ettepaneku projekti sobivad tegevused liita OHHOO loomekeskusega,” seisab Oviiri kirjas negatiivne sõnum Andres Tinnole.
Maalinnade projekti partnerid on Laimjala, Leisi, Lääne-Saare, Muhu, Mustjala, Orissaare, Pöide ja Valjala vallavalitsus, SA Saaremaa Arenduskeskus ning MTÜ Visit Saaremaa. Lääne-Saare vallavalitsuse infotöötaja Merike Lipu sõnul oli “ülesaaremaalisel projektil kõigil omavalitsustel väga palju puudusi, mida ei oleks jõutud kümne päevaga likvideerida, siis tuli protsessi võtta natuke rahulikumalt”.
Lääne-Saare valla arenduste peaspetsialisti Aarne Põlluääre sõnul pani MTÜ Visit Saaremaa valdadele ette kaks võimalust. Kas võtta aeg maha, likvideerida puudused ja esitada projekt teise taotlusvooru 2017. aastal või pingutada ja esitada mõningaste puudustega projekt siiski ära, mis vähendab aga positiivse rahastamisotsuse võimalusi.
Põlluäär pidas vajalikuks valida esimene variant, kuna projekti juurde lubati vajalikku tehnoloogilist projekti alles oktoobriks. “Järelikult olid sama meelt ka teised vallad, sest MTÜ Visit Saaremaa otsustas projekti esitada järgmisel aastal,” sõnas Merike Lipu.
Lääne-Saare vallaga sama meelt on Laimjala vallavanem Vilmar Rei, kes kahtleb, et nad oma tegemistega oleksid õigeks ajaks valmis jõudnud. “Laimjalal on see teema, et [Asva] maa ei ole valla omandis. Saime küll eramaaomanikega kokkulepped tehtud, hetkel tegeleme nii või naa asjaga edasi, talve jooksul jõuab nende asjadega ühele poole,” rääkis Rei.
Puudused polnud ootamatus
Vello Runthal möönis, et Orissaare vallale oli juba kevadel teada, mida on vaja teha ja ka see, et see suudetakse ajaliselt ära teha. “Need puudused ei olnud mingi ootamatus! Juba taotluse esitamisel arvestasime, et suudame kõik puudused lahendada selleks ajaks, mis nende kõrvaldamiseks antakse. Nüüd on loomulikult kahetsusväärne, et pidime raha kulutama ja eriti just aega ning ei saanudki projekti korralikult sisse seekord,” nentis Runthal.
MTÜ Visit Saaremaa turismiarendusjuhi Viktoria Bubukini sõnul ei pea ta Lääne-Saare vallale näpuga näitamist päris korrektseks, kuna vajakajäämisi oli ka teiste valdade dokumentatsioonis.
“Lääne-Saare valla arenduste peaspetsialist Aarne Põlluäär oli esimene, kes pärast EAS-i esitatud puuduste kõrvaldamise määruse saamist esitas oma nägemuse võimalike edasiste tegevuste kohta, tehes ettepaneku esitatud taotlus tagasi võtta ja esitada see uuesti 2017. aasta taotlusvooru,” lausus Bubukin.
VALDADE ÜHINE LAPS
Maalinnade temaatika:
- Maasi maalinn – orduaeg;
– Kooljamäed – küttimine ja sõjapidamine;
– Paatsa maalinn – raua- ja sepatöö;
– Lihulinn – küttimine ja käsitöö;
- Kaarma maalinn – usk;
– Valjala maalinn – käsitöö ja kaubandus ning sõjapidamine;
– Asva linnusasula – karjakasvatus, põllumajandus, käsitöö;
– Pöide ehk Kahutsi maalinn – ohverdamine;
– Muhu maalinn – sõjapidamine.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
väikesed vallad on suutlikumad kui suurmonstrumid. Väike vald on kogukond kes suudab ühise eesmärgi nimel jõud koondada ja pingutada. Suures vallas loodavad kõik, et küll keegi teine teeb ja see keegi teine ei aimagi, et tema midagi liigutama peaks.
Huvitav,kas Lääne-Saare vald oskab end näidata ka vahel heast küljest,ega vist mitte,alati negatiivne pool väljas.Ega seal enne asi ei parane, kui see tagatoa diktaator on sealt üldse minema löödud.Lugupeetud ametnikud ja volikogu mõistlikud tegelased,aeg on ka seal õigeid mehi hoida ja väärad minema lüüa!Nii lihtne see ongi!
Ei maksa olla naiivne. Kui tekib huvide ( erahuvi versus valla oma ) konflikt Tinno ja valla vahel, siis pole ime, et vallaprojekt lükati tagaplaanile. Pole ju vaja oma Hõbevalgele konkurentsi tekitada.
No tõesti, Lääne-Saare, mis teil viga on?!!
Saaremaale tekkivad uued vallad peavad olema nii suured,et osavaldu pole vaja.Ärme üle pingutame.
Samas – lugedes maalinnade temaatikat, hea on, et ei jõutud: “Kaarma maalinn – usk;” :P
Mis maalinnast te räägite –Tinnol vaja ju Mändjala Tehumardi jalgtee valmis tehaning kes teab mis veel kodukanti..
Siin on ka muid põhjuseid, alustades taotleja organisatsiooni võimekusest näiteks. Ei saa nüüd ainult Lääne-Saare valda patuoinaks teha.
Täiesti nõus!
Saaremaal ei suudeta koostööd teha. Kahjuks on see jälle ja alati päevselge. Muhus liiguvad asjad kiirelt, aga sealmail ainult tülitsetakse.
Mitte keegi ei vastuta mitte kunagi mitte millegi eest. Ainult riigi ametis ja kohalikes omavalitsustes ning neile kuuluvates ettevõtetes kuuleme lõputuid õigustamisi, põhjendusi ja teiste süüdistamist. Samas kohvi lõhn neis kontorites ei lahku hetkekski.
Kui ikka oleks teada, et juhul kui tööga hakkama ei saa, siis homme ei ole vaja enam tulla, küll siis asjad hakkaksid ka edenema. Paraku, kellelt sa nõuad, kui nõudjad ise on samasugused – seanaha vedajad ja köie lohistajad!
Saaremaa muinasajalugu on vapustav ja tegelikult täiesti uurimata ja sellega siiani määratud kaduma…
Siin on Läänemere väikesaare Ojamaal= Ölandil taastatud muinaslinnus, kusjuures köigis 3 järgus….
aastakymneid kaevetöid kus leiti massiliselt muinaskullast esemeid on nyyd köik katalogiseeritud ja kohalikus kylamuuseumis ka välja pandud….
Saaremaa ainus NOKIA on muinasajalugu ja puutumatu imekaunis loodus..
Aastatuhendeid Taaniga yhist ajalugu ja aastasadu Rootsiga….. mida me sellest teame pärast venestamist alates tsaarivene ja öigeusu ekspansioonist ja nöukogude ajast- mis paiguti polegi veel saarlaste hulgas siiani löppenud….pestud aju ei suuda enam midagi luua ega möelda…. töusiklikkus, rahanälg ja muu mis takistab ausat suhtumist oma tohututesse kultuuri ja ajaloo pärandisse…
Eketorp castle / Eketorpi muinaslinnus/ Eketops borg
Öland Sverige. Ojamaa Rootsi. Oland Sweden
Eketorp castle is an Iron Age fort in southeastern Oland, Sweden, which was extensively reconstructed and enlarged in the Middle Ages.
The three building phases were:
Eketorp I (300-400 AD.)
Eketorp II (400-700 AD.)
Eketorp III (1000-1300 AD.).
Viking Music – by Wardruna NOR – Solringen
Cameras: GoPro Hero 3 & 4 Black
& Canon EOS 5D Mark III
Drone Copter: DJI Phantom 2
Filmed & edited by Allan Tark
Company: Rein Mets
Summer 2016
Stockholm. Sweden
Enjoy watching!/ Head vaatamist!
https://youtu.be/ewjZoGRq134
Siin on hiljuti ilunud artikkel, millele Saarte Hääl pole mingit resonantsi andnud! Miks? See puudutab ju Saaremaad ja ilmus see tösi Rootsi lehes, mida loetakse nii Ameerikas, Kanadas, austraalias vöi kus iganes… Internet ju töötab ja google kaudu peaks see saadav olema ka Saaremaal…? Panen ka selle loo teile siia:
STOCKHOLMI EESTI PÄEVALEHT:
kolmapäeval 14. septembril 2016
Saaremaa Stonehenge: süllekukkunud kingitus Eesti riigi 100. sünnipäevaks
Saaremaal Soela väina kandis muistse meretee ääres asub Eestis ja ilmselt kogu Põhjalas ainulaadne observatoorium, mis hõlmab ka matmispaika, tervendavat allikat ja muinassadamat. See ürgne veetee viis Volga jõgikonna kaudu Kesk-Aasiasse ning edasi Siiditeele ja ühtlasi Kirde-Euroopa metsavööndisse.
Samakõrgusjoonte järgi otsustades on see kivistruktuur oma põhiosas rajatud kuni viis tuhat aastat tagasi, mis on ka üleeuroopalises kontekstis väga kõva sõna.
Viie tuhande aasta eest, ca 3150 eKr, toimus mingi ülemaailmne kataklüsm. Võimalik, et komeet põrkas kokku Maaga. Laias laastus just neil aegadel hakati üle kogu maailma asutama megaliitstruktuure, tuntuimaks näiteks Stonehenge Inglismaal. Kindlasti ehitati ka observatoorium Saaremaal kõige muu kõrval selleks, et panna tähele muutusi taevalaotuses, jälgida kosmosesügavuses sündivaid tunnustähti. Ennustamaks ja arvutamaks ette katastroofe. Et teataks valmis olla. Ka päikese- ja kuuvarjutuste ennustamine polnud muistsetele astronoomidele midagi ülejõukäivat. Kui see kiviaegne observatoorium õnnestuks nii-öelda töökorda saada, töötaks ta tõenäoliselt edasi.
Megaliitkultuuri olemasolu on üks neid tunnuseid, mille põhjal määratletakse kultuurrahvast. Kui tekib kas või väike võimalus lülitada meie esivanemaid nende nii-öelda päris-kultuurrahvaste sekka, tuleks seda ka teha. Paigutades seega mitte üksnes Saaremaa, vaid ka kogu Eesti väärikale kohale üleilmses kultuurikontekstis.
Eesti on rändkivide maa
Põhjala piir öeldakse ulatuvat sinnamaani, kuhu mandrijää kandis Skandinaavia kivimägedest kaasa haaratud rändrahnud, lõplikku paika asetusid need jää sulades. Hinnanguliselt 90% Euroopa jäätumisaladel olevatest hiidrahnudest (suurim läbimõõt 10 m) on koondunud Eestisse. Esimesed inimesed, seal hulgas meie otsesed esivanemad saabusid kohale taanduva jää järel tulles ca 12 000 aastat tagasi – põhjapõtrade kannul käies. Nõnda on raudkivi ja inimene siinmail üsna ühevanused. Rändkivid ja rändrahvas jäid paikseks. Igal suuremal kivil on meil oma nimi, seega hing sees ja oma lugu rääkida. Rändrahnud teavad paljutki vanade aegade asjust. Kui vaid oskaks neid kuulata. Et kivid kõnelevad, seda teadis omal ajal iga vana rahvas.
Soomeugri keeli kõnelevad rahvad asustasid kiviajal metsavööndit Briti saartest Uuraliteni. Vaatamata sellele, et kuulume jääajajärgsesse ühtsesse Põhja-Euroopa kultuuriruumi, peavad Eesti ajaloolased ja arheoloogid tõsisemate jälgede otsimist kohalikust megaliitkultuurist mitte just eriti mõttekaks tegevuseks, sest meie minevikumaterjal ei pakkuvat midagi niisugust, mida annaks observatooriumiks tõlgendada. Observatooriumid – Ladina keeles observare (vaatlema) – on põliskultuuri lahutamatu osa. Iga kogukond vajas võimalust aega arvata, jälgida päikese ja kuu ja tähtede tõuse-loojumisi ning taevasse tõusvaid tunnustähti.
Saaremaa megaliitstruktuur
Saaremaine megaliitstruktuur rajati mere kaldale põhjapoole avaneva poolsaare tippu, praegu asub see merest umbes kilomeetri kaugusel. Vaatlussektor avanes põhjakaarde, algselt merele. Orienteeritud on ta suvise-talvise päikeseseisaku järgi, koosneb kümnetest erisuunalistest kiviridadest, erinevas suuruses ja eri värvi kividest, teise mehe saunasuurustest kuni meetrikõrguste püstkivideni.
Tundub olevat otsekui mingi kiviaegne täppisarvuti, mida on aegade jooksul kindlasti täiendatud/täpsustatud. Kivid paigutusid täiesti avatud maastikule vastu merd, vastu tõusvat/loojuvat päikest. On kuus-seitse-kaheksa kiviringi, kusjuures intrigeerivaim osis on lõuna-põhjasuunaline kivilaev. Leidub teravmeelseid lahendusi, kuidas asimuuti väga täpselt kindlaks määrata. Kogu kompleks mahutub ca 10 hektarile, keskus on kaks-kolm hektarit suur. Kui aga arvestada ka muinassadamat ja muud lähiümbruses paiknevat ülimalt intrigeerivat, on tegu ruutkilomeetritega.
Tõusev päike, loojuv päike
Suvise ja talvise pööripäevapäikese tõusu ning loojangu suunad on müütilises kontekstis kõige tähtsamad, nende järgi on orienteeritud kõik kuulsad päikesepühamud – Egiptuse templid, Stonehenge Inglismaal, New Grange Iirimaal, Machu Picchu Lõuna-Ameerikas.
Talvist pööripäeva ilmestab kartus, et äkki päike ei tõusegi taas; suvisel pööripäeval aga pannakse päike kinni, sidudes kiiri pidi sümboolselt päikesekivi külge, et ta nii-öelda üle piiri ei läheks. Nõnda toimiti Machu Picchus ja Stonehenge’is, ilmselt ka Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti Päevapööramise mägedel.
Päikesepööramise kivi näib olnud ka Saaremaa muinasobservatooriumis, kus ristuvad pööripäevapäikese loojangu ja tõusu suunad.
Egiptuses tervitas tõusvat päikest vaarao, loojuva päikese saatis pidulikult ära vaarao õde või abikaasa (saaremaist “vaaraod” mainib kroonik Henrik; ka eesti-soome mütoloogias on juttu saaremaistest Päevapoegadest). Inkade päikesepojad kogunesid rongkäigus väikesele platvormile, et saada osa loojangurituaalist. Midagi taolist võis toimuda ka Saaremaal: küla poolt madalate kiviridadega ääristatud loojangusuunalist teed pidi tuldi võimalik et jaaniõhtul pidulikus protsessioonis mere kaldale päikest ära saatma.
Päike loojus ilmselt üht konkreetset kivirida pidi, peatudes hetkeks viimase suure kivi otsas taeva, maa ja mere piiril, tekitades kivi ümber kiirteoreooli. Ühtlasi hakati kohe ootama tõusvat päikest, tantsivat päikest – kogu Euroopas teati, et päike tantsib tõustes, eriti jaanipäeva- ja jõuluhommikul.
Taevapildi koopia
Taevatähtede, päikese tõusu- ja loojangupunktide ning kuuliikumise järgi orienteeritud kiviread ja -ringid võivad kujutada endast taevapildi koopiat, mis, sattudes teatud aastaajal või kuupäeval või kellaajal koherentsi kosmilise kvantväljaga, avab hetkeks nii-öelda värava. Kas kivistruktuur on otsekui ühenduslüli mikro- ja makrokosmose vahel, saavutamaks kooskõla kõiksusega? Võimalik, et kiviridade abil määrati lisaks vajalikele tähtpäevadele ära need hetked, mil see maatriks töötas kõige tõhusamalt – et tagada korrastava ja tasakaalustava kosmilise energia voog kogukonna jaoks elutähtsatel eesmärkidel: tervendus, viljakus, kogukonna sidusus. Inimeste hea käekäigu nimel oli eluliselt vajalik teada täpset aega rituaalide läbiviimiseks.
Pühapaik
Observatoorium kui pühapaik on alati olnud iseäralise tähtsuse ja tähendusega maastiku- ja kultuuripildis. Kõigil pühapaikadel oli omal ajal tervist toov funktsioon – ka Saaremaal peaks tegu olema ühtlasi tervenduskompleksiga. Teatud kiviringidel ongi seal, vähemalt tundlike inimeste jaoks, selgesti tunnetatav tervistav mõju.
Kokkuvõtlikult
Saaremaa muinasobservatooriumi temaatika seostub nii Kaali katastroofi kui ka Karja kiriku ainulaadsete laemärkidega, aidates selgitada seda vastupandamatut huvi, mida on läbi aegade tuntud Saaremaa vastu.
Väga oodatud on konkreetne abi, et koostada Saaremaa muinasobservatooriumi täpne kaart ja selgitada välja selle kivistruktuuri rajamisaeg. On tarvis organiseerida kohale tippteadlased – petroloogid, paleoastronoomid, geoloogid, kivistunud merelainete ehk rannavallide uurijad jne. Samuti on vaja läbi viia lõplikud mõõdistused, jätkata metsapuhastus- ning võsaraietöid.
Kõik see nõuab lisafinantseeringuid. Senini on siinkirjutaja uurimistööd teinud oma kulu ja kirjadega, aga enam ei löö vastu. Ka aeg hakkab otsa saama – Eesti omariikluse sajandaks aastapäevaks tuleb jõuda välja anda raamat “Saaremaa Stonehenge”, mis on pühendatud sellele muinas- ja merekultuuri keskusele.
Karl Kello
Eks kaheksa sajandi pikkune ajupesu ole oma jälje jätnud küll, pealegi võib “muinasaja” mainimine läänepoolsete “kultuuritoojate” kannupoistele ülimalt solvav olla.
Vaatame nüüd sama asja “haldusreformi kontekstis”:
“Visiidi eestvedaja Kalle Laaneti sõnul on Saaremaa olnud haldusreformi kontekstis omavalitsuste mõistliku ja loova koostöö heaks näiteks. „Juba kaks aastat tagasi moodustus Kaarma, Kärla ja Lümanda valla ühinemise järel Lääne-Saare vald. See toimus hea koostöö ja edukate läbirääkimiste tulemusena, ilma igasuguse välise sunnita. Sarnaselt tuleb Saare maakonnas arengut kavandada edaspidigi,“ lausus riigikogu liige.”
http://arhiiv.saartehaal.ee/2016/04/14/uus-kalle-laanet-laeva-ja-lennuuhendus-saaremaaga-peab-olema-riigi-prioriteet/
Reaalsus on vastupidine — Ainus omavalitsus, kes ei tee teistega Saaremaal koostööd, on isepäine Lääne-Saare vald.
öllesöbrad juba teavad, et mida suurem laar, seda lahjem mekk
Keegi siin mainis kergliiklusteed, mis pidavat Tinno prioriteet olema. Tinnoga on siin üsna vähe pistmist. Tegemist on Salme valla ja Lääne-Saare valla ühisprojektiga kodanike huvides ja Mändjala/Järve suplusranna läheduses oleval maanteel liiklusohutuse parandamiseks. Projektile on rahastamisotsus tehtud ja asi seisab tegelikult Lääne-Saare valla suutmatuses maaomanikega tööde alustamiseks vajalike kokkulepete sõlmimisel. Seetõttu ei saagi veel riigihanget alustada ja kogu seni tehtud töö võib jällegi minna vett vedama.
See, et kõnealune tee juhtumisi ka Tinno latifundiumi lähedalt möödub, on täiesti kõrvaline asi. Või äkki ei olegi – võib-olla just tema taga asi seisabki, et kooskõlastusi ei saa ja vallamajas pidurid peale tõmmatud on …?