TS Laevad unustas Jetoilile kütusehanke kutse saata (5)

TS Laevad jättis kütusehankelt kõrvale nii mõnegi Eesti suurema kütuse hulgimüüja. Ühele neist, Jetoilile, konkursikutse mittesaatmist põhjendab ettevõte tehniliste töötajate eksimusega.

Delfi kirjutas, et TS Laevad koostas juulis-augustis tingimused, mille alusel küsis Eesti kütusefirmadelt, millise hinnaga nad müüksid riigifirmale 1. oktoobrist diislikütust. TS Laevad soovib nimelt osta kuus ligi pool miljonit liitrit diislikütust.

Tingimustes oli kirjas, et kütuse leekpunkt peab olema üle 60 kraadi ja lepingu pikkus on 12 kuud. See tähendab, et aastas ostab riigifirma laevadele umbes kuus miljonit liitrit diislikütust. Rahas teeb see Delfi andmeil ca 5–6 miljonit eurot.

TS Laevad koostas nimekirja ettevõtetest, mille sekka ei kuulunud aga osa Eesti suurematest kütuse hulgimüüjatest. Esiteks Orlen Eesti, mille mullune käive oli Eestis 310 miljonit eurot, ja teiseks Mark Oil, mille käive oli 96 miljonit eurot. Ka Jetoil, mille mullune käive oli 118 miljonit eurot, ei saanud konkursidokumente.

Jetoil sai osalemisdokumendid alles siis, kui ettevõtte juht Virgo Arge helistas TS Laevadesse ja küsis, mis toimub. Arge sõnul said nad viimaks tingimused kätte, aga selleks ajaks olid tähtajad möödas. Jetoil tegi küll pakkumise, aga sai vastuseks, et TS Laevad räägib juba läbi Alexela Oiliga.

TS Laevad OÜ juhatuse liige Mart Loik selgitas, et kütuse- ja punkerdamise konkursi eel käidi Loigu sõnul viie tuntuma kütusemüüja juures hindamiskriteeriume kooskõlastamas. Ta nentis, et Delfi artiklis märgitud konkursilt väljajäänud suurim kütuste hulgimüüja Orlen omab Baltikumi ainsat Mazeikiai rafineerimistehast. Kogu Eestis müüdav diislikütus tuleb kas Orleni Mazeikiai või Neste Porvo tehastest. “Seetõttu esimene osa artiklis toodud väitest, et Orlen on suurim kütuste hulgimüüja Eestis, vastab tõele, kuid nad opereerivad oluliselt suuremate mahtudega ja ei tee meile teadaolevalt hulgimüüki n-ö ühe auto kaupa,” selgitas Loik.

“Jetoili konkursidokumentide juhtum oli tehniliste töötajate kahetsusväärne eksimus, mis sai kiiresti parandatud,” kinnitas Mart Loik.

Jetoil oli tema kinnitusel potentsiaalsete tarnijate nimekirjas kogu protsessi vältel. Konkursikutsete väljasaatmisel oli Jetoili e-meil aga tehnilise vea tõttu adressaatide nimekirjast välja jäänud.

Mis puutub aga kütustesse, siis konkursil hangitava kütuse parameetrid tulenesid Loigu sõnul otseselt MTU mootoritootja poolt kehtestatud nõuetest. “Vastuolu kütuse parameetrites on kahjuks juba tootja poolt dokumenti sisse kirjutatud,” märkis ta.

MTU näeb ette nii DIN EN 590 standardit, mis reaalsuses on kuni 10 ppm diiselkütus (0,01% väävlit), kuid samas lubatakse MTU mootorites kasutada ka kuni 0,5% väävlisisaldusega diiselkütust, mis laevakütuste mõttes on DMX,DMA destillaadid.

DIN 590 ja DMX/DMA kütuste keemiline koostis on mitme olulise näitaja suhtes erinev. “Kahjuks on kütuste sobitamine mootoritootjate poolt kehtestatud nõuetele lõputu kompromisside otsimine. Ja seda ei tee sugugi kergemaks ka aina uued kehtestatavad regulatsioonid,” kõneles Loik.

Näiteks Eestis on tema sõnul ametlikult diiselkütusena käsitletav ainult DIN EN 590 kütus. Kõik muud laevadel kasutatavad kütused kvalifitseeruvad kerge/raske kütteõlina. “Artiklis märgitud nõuded – leektäpp min. 60 ja kütuse väävlisisaldus kuni 0,1% – tulenevad IMO poolt vastu võetud rahvusvahelistest konventsioonidest (SOLAS ja MARPOL), mille Eesti Vabariik on ratifitseerinud ja kehtestanud.”

Majandusminister Kristen Michal kinnitas, et soovitab Tallinna Sadama nõukogu esimehel, vandeadvokaat Aare Targal viia TS Laevade kütuseostu uurimiseks läbi auditi.

Print Friendly, PDF & Email