Tuulte tallermaa tõi Tõnisele äratundmise

HINGELÄHEDANE: Tõnis Viirale meeldib üle kõige rannarahva “Tõde ja õigus” – “Tuulte tallermaa”. Foto: MAANUS MASING

HINGELÄHEDANE: Tõnis Viirale meeldib üle kõige rannarahva “Tõde ja õigus” – “Tuulte tallermaa”.
Foto: MAANUS MASING

Pool sajandit tagasi Saaremaale sundmääratud Tartumaa mees Tõnis Viira on läbi lugenud enamiku siinse rannarahva romaaniklassikast.

Emajõe äärest Kastre külast pärit 76-aastase Tõnis Viira lugemislaualt on aastate jooksul läbi käinud Juhan Smuuli, vendade Tuulikute, Hindi, Mälgu ning isa ja poeg Uustulndi loomingut.

Üle kõige meeldib Tõnisele rannarahva “Tõde ja õigus” – Albert Uustulndi “Tuulte tallermaa”. Nõukogude ajal tavapärase kohustusliku töölesuunamisega Saaremaale sattunud Tõnise jaoks on Uustulndi romaani tonaalsus mingil määral sarnane tema enda elusaatusega.

Suunati Karalasse

See, kuidas “Tuulte tallermaa” peategelased Taavi ja Eeva juhuslikult tormiga Vahasele satuvad ja seal oma elu täiesti tühjalt kohalt alustavad, ei pruugi väga erineda 1963. aastal kooli lõpetamise järel Eesti läänepoolseimasse tippu suunatud tartlase kohanemisega kaasas käinud kõhklustest ja kahtlustest. Saaremaale sai Tõnis Viira suunamise kõige viletsamal järjel olnud majandisse, Lääneranniku kolhoosi Karalas. Et Karalas tema teeneid ootamatult ei vajatud, pakkus põllumajandusvalitsus noorele mehele tööd Lümanda kolhoosis, mis sellal kandis Lydia Koidula nime ja oli vaesest naabrist pisut paremal järjel.

Üldiselt olid Saaremaa ja Lääne-Eesti sellised paigad, kuhu kõrgharitud noori pärast kooli lõppu kõige enam suruti.

Loe edasi laupäevasest Saarte Häälest

 

Print Friendly, PDF & Email