Seakatku infopäev pani emotsioonid möllama (7)

KOOSOLEK: Tormis Lepik peab nõu Mati Kirsiga. MAANUS MASING

KOOSOLEK: Tormis Lepik peab nõu Mati Kirsiga.
MAANUS MASING

Maaeluministeerium korraldas Kuressaares eile koos Eesti jahimeeste seltsiga Aafrika seakatku infopäeva jahimeestele, kus selgitati bioohutusnõudeid ja anti juhiseid seakatku tõrjumiseks metsas. Jahimeestes tekitas aga pettumust, et nad ei saanud oma küsimustele rahuldavaid vastuseid.

Pärast esimest ettekannet uurisid jahimehed, kuidas surnud sigu säilitada, kuna külmikuid selleks kohapeal napib. Toodi näiteks, et kui neljapäeva või reede õhtul lastakse siga ja proovi vastused saabuvad järgmise nädala esimeses pooles, pole seaga enam midagi peale hakata. “Kas me tapame või kütime?” küsis jahimees Mati Kirs.

Samuti viitasid jahimehed asjaolule, et neile pandud kohustused ei ole reaalsed, kui neil pole võimekust sigu külmas hoida. Vastuseks öeldi jahimeestele, et lahenduste otsimisega tegeletakse, ja viidati bürokraatiale.

Üks ametnik lausus suisa, et praeguses olukorras ollakse demokraatia ohvrid. Jahimees leidis seepeale, et sõjaolukorras on see vale.

Jahimeeste poolelt sõna võtnud Erki Aavik nentis, et auditooriumil oli hoopis teine ootus kohtumisele, kui esinejatel. “Meie ees pole ühtegi inimest, kes vastaks küsimustele, mis meid huvitavad,” tõdes ta. Aaviku sõnul ei saanud jahimehed neile antud vastustega rahule jääda, kuna adekvaatseid vastuseid pole antudki. “Pole mõtet jaurata siin, kui teil pole vastuseid täna,” lausus ta.

Aavikuga olid päri teisedki Saare jahimehed ning toimunud kohtumist peeti hetkeks suisa mõttetuks.

Eesti jahimeeste seltsi tegevjuht Tõnis Korts toonitas seepeale, et kõik küsimused salvestatakse ja kui vastuseid ei tule täna, siis kuskile õhku need rippuma ei jää. Seejärel mindi ettekannetega edasi.

Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna juhataja asetäitja Pille Tammemäe sõnul on seakatku jõudmine Saaremaale pannud jahimehed olukorda, kus kõiki kütitud metssigu tuleb katku välistamiseks kahtlemata uurida.

“Viiruse leviku riski vähendamiseks tuleb iga kütitud või surnult leitud metssiga käsitleda kui potentsiaalselt nakkusohtlikku ning järgida kõiki bioohutusnõudeid,” kinnitas ta. Hea koostöö jahimeestega on tema sõnul seakatku tõrjumisel kriitilise tähtsusega.

Veterinaar- ja toiduameti viroloogia-seroloogia osakonna juhataja Katrin Mähar tõi välja, et maakonniti levib katk erineva tihedusega. Näiteks Harju- ja Pärnumaal on seda hõredalt. Mähar ütles, et kui 2014. aastal uuriti sigade Aafrika katku 1056 metsseal ja tuvastati 73 loomal, siis tänavu on seni uuritud 10 728 siga ning katk tuvastatud 1060 juhul.

Raido Kahm, Kertu Kalmus

Print Friendly, PDF & Email