Pensioniiga 70. eluaastani (8)

Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna tahab aastaks 2040 tõsta pensioniea 70. eluaastani ning siduda esimese pensionisamba lahku palgast ja panna selle suhtesse tööstaažiga.

Sotsiaalministeeriumi ettepanek on tõsta pensioniiga 2040. aastaks 70. eluaastani ja sealt edasi siduda see oodatava elueaga, nii et kui oodatav eluiga pikeneb, kasvab automaatselt ka pensioniiga ja vastupidi, rääkis Tsahkna pressibriifingul. Kui muudatusi mitte teha, langeks pensionimakse tulevikus alla 300 euro piiri, ütles minister.

Ta märkis, et kuna pensioni suurus sõltub üha enam makstud sotsiaalmaksu suurusest, kajastub praegune palgaerinevus ka pensionides. Üle kandub muu hulgas meeste ja naiste palgalõhe, ent ka sissetulekute üldine ebavõrdsus ühiskonnas.

Ministri sõnul on praegu palgasaajate rikkaima ja madalaima kvintiili erinevus enam kui 10-kordne. Kui praegu on 20 protsendi rikkamate ja vaesemate pensionäride sissetulekute erinevus 1,7-kordne, siis tulevikus võiks vaeseimate ja rikkaimate pensionide suurus hakata erinema kuni neli korda.

Seetõttu teeb sotsiaalministeerium Tsahkna sõnul ettepaneku muuta praegust pensionivalemit nii, et inimesed koguksid esimese samba pensioni vaid staažiosa pealt, mis tähendaks, et suuresti hakkaks pension sõltuma töötatud ajast. Seos palga suurusega säiliks Tsahkna sõnul siis teise samba kaudu. Praegusi pensionäre see muudatus ei puuduta.

Pensioniea tõstmine 70. eluaastani aastaks 2040 ja pensionivalemi muutmine peaasjalikult staažist sõltuvaks on sotsiaalministeeriumi eelistatuimad variandid analüüsides kaalutud võimalike stsenaariumide seas. Teiste variantide puhul väheneks väga tugevalt pensioni suhteline suurus või siis mõjutaksid muudatused ka praegusi pensionäre. Kui valitsus sotsiaalministeeriumi ettepanekuid toetab, algab eelnõu väljatöötamisprotsess.


Eripensionid plaanis kaotada

Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna tutvustas eile valitsuskabinetile teiste ministeeriumidega koostöös valminud ettepanekuid, mille järgi kaitseväelaste, politseinike ja prokuröride eripensionid üldiselt kaoksid, ent praegustel eripensioni saajatel ja teenistujatel see säilib.

Koostöös kaitseministeeriumi, siseministeeriumi ja justiitsministeeriumiga valminud ettepanekud näevad ette politseinike, kaitseväelaste ja prokuröride eripensionide süsteemi reformimist, rääkis Tsahkna pressibriifingul. Praeguste teenistujate olukord ei muutu. Ettepaneku järgi asenduks politseinike ja kaitseväelaste eripension riigi sissemaksetega kolmandasse pensionisambasse. Prokuröridel aga tõuseks palk sarnaselt kohtunike eripensioni reformiga, mis leidis aset mõni aasta tagasi.

 

Print Friendly, PDF & Email