Tõprakari sunnib sõrulast taimi puuri panema

AIVO PÕLLUÄÄR: Noor kreeka pähklipuu sai kevadel loomadelt kahjustada ja on nüüd kaitstud puitraamile kinnitatud võrguga. Maanus Masing

AIVO PÕLLUÄÄR: Noor kreeka pähklipuu sai kevadel loomadelt kahjustada ja on nüüd kaitstud puitraamile kinnitatud võrguga.
Maanus Masing

Torgu vallavalitsus kavatseb ajendatuna vallalehes ilmunud avalikust pöördumisest trahvida kohalikku loomapidajat, kelle lahtiolevad kariloomad on juba aastaid Jämaja küla elanike aiasaadusi hävitanud.

“Meil on loomaomanikule ette valmistatud kiri, kus me ähvardame teda trahvidega,” ütles Torgu vallavanem Tiit Põld, kelle sõnul oodatakse enne karistuse määramist juhtunuga seoses kohale politseid.

“Politsei lubas möödunud nädalal tulla – ei õnnestunud. Sellel nädalal ka ei õnnestunud, aga nüüd oleme kokku leppinud järgmiseks esmaspäevaks,” rääkis Põld, kelle sõnul pole vallavalitsuse oma töötajatel õnnestunud loomaomanikuga kontakteeruda. Kuivõrd ka Saarte Hääl eile loomapidajat telefoni teel kommentaariks kätte ei saanud, siis jätame tema nime avalikustamata.

Sel kuul trükivalgust näinud Torgu valla leht avaldas hulkuvate koduloomade omavoli ja apluse ohvriks langenud külaelanike nimel Jämaja külavanema Aivo Põlluääre avaliku pöördumise, milles kirjeldatakse aastaid kestnud loomade terrorit.

Küla külje all asuva lauda lähedal asuvates õuedes ei ole enam ühtegi lammaste ja kitsede poolt vigastamata ilupuud-põõsast ega viljapuud. “Tulp kasvab aasta, et õitseda nädala, aga enne seda ampsab elajas õienupu küljest ja tuleb jälle aasta oodata,” on külavanem valveta kariloomade laastamistööst nördinud.

Külavanem kirjeldab pöördumises, kuidas valveta jäetud loomad kiskusid aedviljad peenrast juurtega välja. Samuti kadusid porgandivarred ja osa porgandeid. “Vägisi haarab käsi jahirelva järele, kui muud lahendust ei ole,” ei välista Põlluäär oma vara kaitseks jõuliste meetmete võtmist. “Ja pole vaja hakata arutlema teemal, et õue ja kartulimaa kaitsmine on peremehe teema. See võib nii olla metsloomade puhul, kitsed-lambad tuleb siiski omanikul aias hoida,” kirjutab ta.

Põlluäär kirjeldas, kuidas ühel perel on õue ümber kiviaed, aga kitsed-lambad kargavad sealt üle kui lendoravad. Ühel augustipäeval oli külapeal korraga lahti 60 lammast, kes liikusid ringi kolmes grupis. “Kitsed ja lambad ajavad ennast tagumistele jalgadele püsti ja siis võtavad nii kõrgelt, kui saavad.”

Lisaks palus külavanem ette kujutada olukorda, kus aiaga piiratud õues mängib liivakastis väike laps ja kõik peaks olema turvaline, ent tegelikult vaatab põnniga paari meetri pealt tõtt temast mitu korda suurem sarvedega peletis. “Kas siis on lubatud enesekaitseks elukale kuul keresse kihutada?” küsis Aivo Põlluäär.

Külavanema sõnul pole peale pöördumise ilmumist vallalehes lahtisi loomi vähemalt tema õuel enam liikumas olnud. Aga probleemid lahtiolevate kariloomadega on Jämajas väga vanad. “Olen selles majas elanud 24 aastat ja sellest ajast alates on loomad siin lahti pääsenud ja pahandust teinud,” kinnitas ta.

Ka vallavanem Tiit Põld kinnitas, et lahtiolevad loomad on Jämaja küla jaoks kauaaegne probleem. Viimati oli see päevakorral aasta tagasi, kuid siis pärast Saaremaa veterinaarkeskuse töötaja kohalkäimist olid loomad aasta aega korralikult kinni.

Print Friendly, PDF & Email