Pöide eesmärk on Ida-Saare vald (7)

Pöide vallavolikogu ei näe põhjust oma otsuse muutmiseks ja ühineda läbirääkimistega ühtse Saaremaa valla moodustamiseks, kirjutab vallavolikogu esimees Marina Treima (pildil).

marina-treimaPöide vallavolikogu on kahel korral vastanud eitavalt Kuressaare kutsele osaleda ühinemisläbirääkimistel ühendvalla moodustamiseks. Kevadel alustati Ida-Saaremaa valdade ühinemisläbirääkimistega, mis praegu on peatunud. Augusti lõpus esitas Pöide vallavolikogu taotluse riigikohtule seoses haldusreformi seadusega.

Mis on muutunud alates sellest ajast, kui Kuressaare kutse esitas? Kas Pöide geograafiline asend Kuressaaret vallakeskusena nähes on muutunud soodsamaks, kas otsustustasandi tsentraliseerimisest on loobutud? Kas on suudetud tõestada, et ääremaade elukvaliteet ühinemisel oluliselt paraneb. Kas teenused tulevad elanikule lähemale ja ääremaastumine peatub? Ei ole!

Sisutühi seadus

Juulis vastuvõetud haldusreformi seadus osutus sisutühjaks. Seal ei käsitleta ei omavalitsuste rahastamist ega kohustusi, mistõttu ei ole võimalik hinnata omavalitsuste haldussuutlikkust. Ainus kriteerium on elanike arv 5000. Vallad, mis sellele ei vasta ja vabatahtlikult ei ühine, sundliidetakse.

Jäiga kriteeriumi tõttu seiskusid Ida-Saaremaa läbirääkimised. Rahulolematus seadusega viis olukorrani, kus 23 valda (sh Pöide ja Leisi Saaremaalt ning Kõpu, Emmaste ja Käina Hiiumaalt) esitasid taotluse riigikohtusse. Valdu esindav vandeadvokaat Paul Varul kirjutas 23. augustil Postimehes, et ainult elanike arvust lähtumine võib muuhulgas viia selleni, et KOV territoorium muutub liiga suureks ja teenuste kättesaamine võib halveneda, mis tähendaks reformi eesmärgile vastupidise olukorra tekitamist.

Keset ühinemisläbirääkimisi suurendas valitsus meelehea pakkumist, nimetades seda preemiaks. Mille eest Saaremaale viis ja Hiiumaale kaks miljonit preemiaks lubatakse, ei ole arusaadav. Pealegi ei saa isegi rääkida maakonnaülesest vallast, sest Muhu ja Ruhnu jäävad igal juhul eraldi.

Miks on vaja eeldatava positiivse muudatuse läbiviimiseks nii palju ergutustoetusi maksta? Leian, et meeleheaks pakutav ühekordne rahasüst ei tohi olla motivaator kogukonna elu puudutavate sisuliste otsuste langetamisel. Samal ajal, kui saartele pakutakse miljoneid, eraldati sel aastal hajaasustuse programmile 66,06% lubatust ja põhjenduseks öeldi, et raha ei ole.

Vastuvõetud haldusreformi seaduse järgi saab maakonnaülese või 11 000 ja enam elanikuga moodustuv vald lisatoetust 500 000 eurot. Ka valitsus peaks lähtuma seadusest, mis on riigikogus vastu võetud. Iseasi, kui riigikogu oleks andnud oma nõusoleku selliste preemiate eraldamiseks vastuvõetud seaduse raames, siis oleks see tõsiseltvõetav.

Kuid põhilise juurde tagasi – Pöide vallavolikogu otsuste aluseks ühinemisläbirääkimistel mitte osaleda ei ole liiga väike ühinemistoetus. Otsustasime mitte osaleda eelkõige sellepärast, et eesmärgiks oli ja on luua Saaremaale üks vald. Kirjutasime 21. aprilli 2016 otsuses: “Pöide vallavolikogu ei näe suurvalla tingimustes võimalusi meie elukvaliteedi paranemiseks, vaid näeb vastupidi paratamatu
ääremaastumise süvenemise ohtu. Pöide valla geograafiline asend on Kuressaaret vallakeskusena nähes äärmiselt ebasoodne. Ühendvalla tingimustes otsustustasandi tsentraliseerimine ja kaugenemine kohaliku kogukonna pädevusest vähendab osalusdemokraatiat.” Või nagu viitas samas Postimehes ilmunud artiklis Paul Varul: seaduse koostajad on teenuste esiplaanile tõstmisega jätnud kõrvale kohaliku omavalitsuse peamise põhimõtte, milleks on kohaliku elu küsimuste otsustamine kohaliku kogukonna poolt…

Meenutame aega, kui käis tuline arutelu, mis peaks saama Kaarma, Kärla ja Lümanda ühinemisel tekkiva valla nimeks. Saaremaa vald! Juba siis tekkis õigustatud küsimus, millisel saarel siis ülejäänud vallad asuvad. Juba siis sai alguse Saaremaale ühe valla loomise protsess. Kogu järgnev ongi plaani järjekindel teostamine.

Erinevus pigem rikastab

Ajalooliselt ei ole Saaremaa kunagi olnud üks haldusüksus. Ajast aega on Saaremaa olnud jagatud erinevateks piirkondadeks. See erinevus on pigem aidanud meie elu-olu rikastada. Me elame maal ja tahame siin hakkama saada, säilitada traditsioonilist maaelu, omades otsustusõigust osaleda selle hoidmisel ja arendamisel.

Ootame keskvalitsuselt selleks eelduste loomist maaelu toetava seadusandluse, maksuerisuste jt vajalike meetmete kaudu. Oleme uhked meie riigi kiire arengu ja mitmete edusammude üle, kuid samas vajame tasakaalustatud arengut kõigi kodanike huvisid silmas pidades ja nendega arvestades.

15. septembril toimub riigikogus arutelu haldusreformi teemal. Riigikohtusse esitatud taotlused ja riigikogu tasemel toimuvad arutelud näitavad, et tegemist on väga oluliste põhimõtteliste küsimustega, mitte vaid mõne väikese valla hirmudega muutuste ees.


KOMMENTAAR

Kas Pöide peaks Saaremaa valla ühinemisprotsessiga liituma?

Mark Muru, Pöide ettevõtja:

Minu isiklik arvamus on, et läbirääkimistel osalemine ei oleks tükki küljest võtnud ega millekski sundinud. Ise olen seda meelt, et praeguse reformiga oleks olnud mõistlik teha Saaremaale neli valda, ja kuna see ei õnnestunud, siis ilmselt jääbki valikuks üks suurvald. Vanaviisi edasi veeretada ei ole ka mõistlik ega ratsionaalne. Minu arvates just see killustatus põhjustabki ääremaastumist, mitte suurvaldadeks koondumine.

Minu seisukoht on siinsele rahvale teada, aga selge see, et kohalik kogukond määrab ikka ise, mida ta soovib ja mida mitte. Paradoksaalsel kombel sai ühinemismõte ju siitsamast vallast alguse.

Raili Nõgu, Tornimäe põhikooli direktor:

Enne nii oluliste otsuste tegemist tuleb korralikult kaaluda, mis on need ühinemise head küljed ja mis ohud. Mis juhtub Pöide vallaga siis, kui ta ei ühine, on rahvale lahti rääkimata. Kas siis suudame Suure Venna kõrval üksinda vastu panna? Kui varem oli valikuvõimalus, kas Suur-Saaremaa või Ida-Saaremaa, siis siinne rahvas pooldas loomulikult väiksemat Ida-Saaremaad. Minagi olin pigem selle poolt. Seda Ida-Saaremaa varianti enam paraku pole.

Sellist ohtu, et valdade ühinemised tooks kaasa koolide sulgemise, ma ei näe. Kooli püsimajäämise otsustavad oma valikutega lapsevanemad. Kui on lapsi, kes koolis käivad ja kool toimib, siis ei ole mingit põhjust seda kinni panna, olgu siis tegemist kooliga väikeses vallas või sellises, mis mitmest kokku liidetud. Meie õpilaste arv püsib praegu pigem stabiilne.

Print Friendly, PDF & Email