Sakla põld üllatas saagirekordiga

NÄIDUD PAIKA: Audla agronoomid Õnne Sööt ja Jaanis Põld mõõdavad teravilja niiskusprotsenti. MAANUS MASING

NÄIDUD PAIKA: Audla agronoomid Õnne Sööt ja Jaanis Põld mõõdavad teravilja niiskusprotsenti.
MAANUS MASING

Järjest efektiivsemaks muutunud Saaremaa piimatootjatest ei taha kuidagi maha jääda ka meie teraviljakasvatajad, kes selgi aastal koristasid korralikke saake ja püstitasid uusi saagirekordeid.

Kõige eredama tulemusega paistis silma Valjala talunik Eugen Koit, kes sai Sakla külas asuvalt 18,7 ha suuruselt tritikupõllult aidakaalus hektari kohta 10,5 tonni vilja (punkrikaal 11,6 t/ha), mis on kõikide kultuuride lõikes mitteametlik suurim saak Saare maakonnas läbi aegade. Augustis seakatku tõttu meediapilti tõusnud Sakla seafarmi vahetus läheduses asuvalt rekordpõllult koristatud saak on märgatavalt kõrgem ka viljelusvõistluste tritiku rekordsaagist (7,9 t/ha), mis pärineb 2009. aastast Põlvamaalt.

Kevadel Saaremaal toimunud Baltic Agro põllupäeva üks katsepõldudest oli just seesama Sakla rekordpõld. Eugen Koidu sõnul võimaldas partnerlus Baltic Agroga kasutada tal teavet ja haigustõrjevahendeid, mida ta ise osta ei jaksaks, kuid mis toimisid väga tõhusalt. Kallihinnalised preparaadid jätsid kõrgele saagikusele vaatamata tulukuse küll keskpäraseks, kuid andsid aimu, millisele tasemele on võimalik tänapäeva teaduse abiga tõusta. Suur saagipotentsiaal andis endast talunikule märku juba siis, kui ta kombainirooli istus, kui punker sai täis enne põllu teise otsa jõudmist.

Tritikut kasvatas Eugen Koit sel aastal kokku 54 hektaril ning sai keskmiseks saagiks aidakaalus 9 tonni. Muljetavaldavatele numbritele aitas kaasa Poolas aretatud sort “Remiko”, mis on maaletooja kinnitusel väga kõrge saagikuse ja väga hea talvekindlusega tritikusort. Eelmisel aastal andis sama sort Eugen Koidule 9 t/ha aidakaalus, kuid siis polnud tal kõrval Baltic Agro tuge. Eugen Koit rõhutas, et uued sordid on mitmeski mõttes heade omadustega, ent nii väetamisel kui ka haigustõrjel tuleb kõik nõutud tegevused ettenähtud moel ära teha, muidu tulemust ei saa.

Baltic Agro teravilja- ja rapsiseemnete tootejuht Tanel Käbin ütles, et 10 tonni on selle sordi puhul väga hea saak (eeldada võiks 7–8 tonni), millega samaväärseid saake on nähtud vaid Viljandi katsekeskuse väikestel katselappidel. “Kahtlen, kas Eestis on tootmispõllul keegi nii suurt saaki saanud,” sõnas Käbin. “Arvan, et Eugen Koidul oleks ülejäänud Eesti põllumeestele nii mõndagi õpetada tritiku kasvatamise osas,” lisas ta.

Eugen Koit ise peab oma parimaks nõustajaks tuntud viljakasvatajat Kaido Kirstu, kes omakorda on väga tihedas läbikäimises põllumajandusteadlase Peeter Viiliga. Just tandemi Kirst-Viil soovitusel kasutab Eugen Koit haljasväetisena mesikat, mis künti sisse ka rekordsaagi andnud põldu.

Peeter Viili sõnul väärib Eugen Koidu tulemus sügavat kummardust. Ehkki tritik on üks suurema saagivõimega teravilju üldse, sõltub palju ka põllumehest. “Peab olema oskust külvata seemet parasjagu ja õiges koguses väetist anda, aga need on juba põllumehe oskusteabest tulenevad asjad.”

Oma saakidega on rahul ka viljelusvõistlustel osalevad Valjala valla talunik Kaido Kirst ja Leisi valla viljakasvataja Martin Salu. Kirst sai talinisu võistluspõllult 9,2 tonni hektari kohta, pärast kuivatamist kujuneb saagiks ilmselt ca 8,5 t/ha. Talirapsiga võistlustel osalev noor viljakasvataja Martin Salu jättis tulemuse veel oma teada, kuid rõõmu ta siiski ei varjanud. Anglas asuvalt 19,5 ha suuruselt võistluspõllult sai mees elu parima rapsisaagi. “Mingi Eesti rekord ta kindlasti pole, aga minu jaoks on see suur number ja mina olen rahul.”

Ehkki Kaido Kirst peab Eugen Koidu tritikusaaki väga kõvaks saavutuseks, on maakonna ametlik saagirekord tema sõnul jätkuvalt Piibe Posti 2014. aastal viljelusvõistlusel talinisuga saadud 9,4 tonni (sort “Fredis”). “See on ikkagi kohtunike poolt ametlikult mõõdetud ja kaalutud, niiskus ja prügisus maha arvestatud,” selgitas täpsust ja reegleid austav põllumees.

Toiduvilja osakaal kasvas           

Valjala söödatehase omanik Raul Maripuu rääkis, et sel aastal ostab söödatehas kohalikelt viljakasvatajatelt kokku ligi 8000 tonni vilja, mis on võrdne mulluse kogusega ja millega katab siinsete seafarmide söödavilja vajaduse. Mitte alati pole söödatehas Saaremaalt oma söödaviljavajadusele katet leidnud. Näiteks 10–15 aastat tagasi, kui saagid olid madalamad ja juhtus olema kehv saagiaasta, õnnestus Saaremaalt kokku saada vaid 2700 tonni.

Maripuu tunnustas viljakasvatajate arengut ja lubas lepingulistele klientidele olla Eesti suuremate kokkuostjatega võrdväärne. Viljakasvatajad saavad vilja eest raha kiiremini kätte ja paranenud on ka vilja vastuvõtmise tingimused. Kui varem juhtus kuivati umbe minema, siis vilja vastuvõtt lõpetati, nüüd aga ladustakse vili aita ning sellega saab kuivatit sajupäevadel töös hoida.

Kui söödavilja osas suudab Valjala söödatehas kohalike talunike toodangu pärast mandri konkurentidega võistelda, siis toiduvilja puhul kipuvad käed lühikeseks jääma. “Kui on ikka kvaliteetne toidunisu, mille hind on turul tunduvalt kõrgem kui söödaviljal, siis olen käed püsti tõstnud,” rääkis Raul Maripuu.

Kuna mandril oli suvi väga vihmane ja nisu kvaliteet langes, olid kokkuostjad Maripuu sõnul toidunisu peale väga kärmed Saaremaal käima. Söödatehasel jätkus jaksu võistelda vaid pisut madalama kategooria toidunisu kokkuostmises. “III klassi toidunisu hind on juba selline, et see tasub mul ära osta, mitte lasta Saaremaalt ära viia,” sõnas Maripuu.

Baltic Agro viljaäri tootejuht Timo Sildvee rääkis, et Eestis tervikuna on söödavilja osakaal sel aastal suur, sest nisu sai vihmades kannatada. Kuivõrd Saaremaal käis ilmastik põllumehega leebemalt ringi, siis on Saaremaa osakaal söödaviljast kõrgema hinnaga toiduvilja bilansis sel aastal tavalisest suurem. “Kui ma vaatan Saaremaa klientide andmeid, siis võib öelda küll, et Saaremaalt on tulnud väga kõrge langemisarvuga toidunisu,” lausus Sildvee. “Mõnel tootjal on kogu müüdud nisu kvalifitseerunud toiduviljana.”

Kaido Kirst ütles, et sel aastal läks tal enamik toiduviljast (umbes 400 tonni) Baltic Agrole, paarsada tonni sai Valjala söödatehas ja umbes samapalju jäi veel ka aita võimalikku paremat hinda ootama.

Kaido Kirst rääkis, et tema teraviljasaak jäi võrreldes möödunud rekordaastaga vaid 100 tonni väiksemaks – mulluse enam kui 1500 tonni asemel tuli sel aastal põllult üle 1400 tonni teravilja. Kui nisu õnnestus kätte saada enne vihmanädalat ja oli hea kvaliteediga, siis 70 ha otra jäi vihma kätte ja taandus söödaviljaks. Õhtul enne vihma jõuti siiski kaks koormat kuldset otra (niiskus vaid 13,8%) kätte saada, pärast sadu oli vili halliks läinud.

Kokkuvõttes on Kaido Kirst saagiga rahul. “Saagi kujundab enamikus ilm, aga ise saab ka natukene kaasa aidata ja ma ise olen püüdnud ikka paremini ja paremini,” rääkis Saaremaa nimekaim viljakasvataja.

Oli korralik saagiaasta

Viljakoristus lõppes Valjala talunikul 24. augustil. “Natuke venis ka, vihma tõttu oli seitse sellist päeva, kus kombaini pole üldse käima pandud,” sõnas ta.

Augusti lõpuks oli vili võetud ka maakonna suurima kasvupinnaga (700 ha) viljakasvatusüksust juhtival Tõnu Postil. “Suvivilja saagid olid väga ilusad, aga osa maid said talvega kahjustada ja eks see võtab keskmist saagikust alla,” lausus Kõljala ja Valjala ühistut juhtiv Post. Suviviljade saagid olid üle viie tonni, ent saadi ka 7-tonniseid saake. Posti sõnul soovinuks ta rohkem toota toidunisu müügiks, aga seda plaani kärpis paraku nädalane vihmasadu.

Tuule Gruppi kuuluva Audla OÜ taimekasvatusjuht Õnne Sööt rääkis, et ettevõte on iga aastaga stabiilsemaks muutunud. Tritiku paremad põllud andsid tänavu välja 7,2 tonni, talinisu samuti 7,2 tonni ja üks varajase odra põld 5,9 tonni. “Esialgu oli kõik superhea, olime 5,5 tonni graafikus, aga pärast vihmasid oli oder maha pekstud ja see langetas saaginumbreid järsult, jäime 4–4,5 tonni graafikusse,” rääkis Sööt. Agronoom tundis rõõmu, et aasta-aastalt on saakide tase aina paranenud ja saavutatud tase kinnistunud.

“Suurema saagiga põlde on rohkem, madala tasemega põlde on hästi vähe järele jäänud,” kinnitas Sööt, lisades et areng on toimunud tänu nüüdisaegsete agrotehniliste võtete juurutamisele.

Print Friendly, PDF & Email