LUGEJA KIRI: Tiiduste jälgedes

“Inimene elab nii kaua, kuni teda mäletatakse,” on keegi öelnud. Teadmine, et Kihelkonna ja Lümanda piirkonnas on elanud väga palju Tiituse/Tiiduse-nimelisi inimesi ja et nad on olnud väga andekad, töökad ja osavad, on meie mälust peaaegu kadunud.

Seda lünka püüdis täita Salava, Saaremaa merekultuuri seltsi ja Lümanda põhikooli ühisüritus “Tiiduste jälgedes”. 4. septembril oli Kihelkonna ja Lümanda piirkonnas liikvel ligi poolsada inimest, et nendest “jälgedest” osa saada.

Suguvõsa on olnud väga suur. Tiitused – 1930-ndatel eestindatult Tiidus; tänapäeval kasutusel mõlemad variandid ühe suguvõsa siseselt. Ainuüksi kahe venna Jüri ja Jaeni järglasi-sugulasi ja saandsugulasi on 250 ringis ja Kihelkonna kalmistul puhkab üle 20 Tiituse-nimelise isiku.

Reisiseltskond külastas Kiirassaare sadamat ning Virita ja Läägi küla – need on paigad, kus on elanud selle suguvõsa otsesed eelkäijad ja hiljem ka järeltulijad. Kihelkonna surnuaial jäid päeva tähistama suguvõsa esindajate haudadel värelevad küünlaleegid. Päev lõppes väikse konverentsiga Lümanda koolis.

Aandi talus elas kaks venda Jaen ja Jüri. Jaeni koduks sai hiljem Kiirassaare. Tema viis poega said kõik meremehehariduse ja olid väga tegusad. Merekultuuriaasta puhul keskendutigi eelkõige vendade elule ja saatusele. Mihkel, Karl ja August lõpetasid 20. sajandi alguses Lümanda ministeeriumikooli ja jätkasid merehariduse omandamist. Ka noorematest vendadest Aleksandrist ja Villemist tulid tegusad meremehed.

Eestimaal kõige tuntum on vahest Hardi Tiiduse nimi, tema on Augusti poeg. Mihkel oli Vabadussõjas miiniloots ja tõi koos Laidoneriga Inglise laevad Tallinna reidile. Sellisest ja paljust muust infost sai osa saalitäis kuulajad.

Päevast võtsid osa ka Mihkli järeltulijad. Aitäh Lembit Jõelehele ja Hilja Liivile, kes ise on lapsepõlves Jaeniga ja Jüri järeltulijatega ka kokku puutunud ja oma mälestusi lahkelt jagasid.

Urve Vakker

 

Print Friendly, PDF & Email