Lestakonserv – mälestus maitsvast leivakõrvasest

LESTATA EI SAA: Elupõline kalur Priidi Saar enam lestakonserve ei tee, aga just niisugused paraja suurusega lestad sobisid toosi panekuks ideaalselt. MAANUS MASING

LESTATA EI SAA: Elupõline kalur Priidi Saar enam lestakonserve ei tee, aga just niisugused paraja suurusega lestad sobisid toosi panekuks ideaalselt.
MAANUS MASING

Lest on saarlaste toidulaual aukohal olnud aastasadu. Küllap on lesta söönud kõik saareelanikud, olgu nad rannaküladest või sisemaalt.

Kui paljud meist on aga maitsnud lestakonservi? Vanemad inimesed kindlasti. Viimastel aastatel, vahest enam kui kümme aastat, pole lestakonserve müügil olnud.

Veel mõned aastad tagasi soolas, suitsutas, tükeldas ja kuumutas lesta konservikarpi panemise tarvis oma talus põline Sõrve kalur ja ettevõtja Priidi Saar. Nüüd ei võta peagi 78-aastaseks saav mees seda rassimist enam ette. Küll aga soovitab ta huvilistel konserveerimist proovida.

Lestata ei kujuta Priidi elu ette. Muiste panid taluperemehed talveks tünnidesse suurtes kogustes soolatud lesta. Vähemalt 50 kilo lesta pandi igal sügisel hoiule ka tema peres. Nii Priidi isa kui ka vanaisa olid kalurid ja seega oli kala omast käest võtta.

Tõeline delikatess

Lestakonservidest rääkides tõdeb Priidi, et see kaup oli delikatess. Aga praegu? Kalatööstused lestaga enam ei tegele.

Kaunispe sadama omanikust Priidi Saarest sai kutseline kalur 61 aastat tagasi. Priidi sõnul olid lestasaagid nii suured, et üksnes Sõrve kalurite püütud kogusest jagus paljudesse paikadesse suurel Venemaal.

“Mäletan, et ühel aastal püüdsin lesta üle 100 tonni. Kaunispe sadamasse toodi ühel lestapüügihooajal 364 tonni lesta. Meri oli kalarikas ja kala nõuti,” räägib Priidi.

Kalamehed ise oskasid kala ka töödelda ja kodusel viisil konserve teha.

Täispikk lugu ilmus laupäevases Saarte Hääles.

Print Friendly, PDF & Email